Projekti üldinfo
Üheks projekti suureks eesmärgiks on alustada Eestis süsteemse alapõhise looduskaitse tulemuslikkuse hindamisega. Samuti vaadatakse üle kaitsekorralduskavade ja liigi kaitse tegevuskavade koostamise põhimõtted, tellitakse andmete kaasajastamiseks inventuure, koostatakse elupaikade ja liigi kaitse tegevuskavasid ning kaitsekorralduskavasid.
Projekti raames korraldatud koolitustel tõstetakse Keskkonnaameti spetsialistide pädevust, õpitakse rahvusvahelisest kogemusest. Keskkonnaamet soovib ka suurendada koostööd huvigruppidega, kelleks on nii teadusasutused, kohalikud omavalitsused kui ka maaomanikud.
Šveitsi projekti meeskonna esimene kokkusaamine ja seminar toimus 2024. aasta septembris Matsalu rahvuspargis. Foto: Riina Kotter.
Üritused
Seminar "Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine"
Kokkuvõte
Keskkonnaamet korraldas 22. jaanuaril Tartu Ülikooli Oecologicumi majas seminari “Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine”. Seminaril osales suurem osa Eesti tunnustatud liigiekspertidest. Saali oli kokku tulnud 119 inimest ning veebis oli üle 140 kuulaja. Seminar oli avalöögiks Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse toetusmeetme raames planeeritud liikide kaitsekategooriate muutmise aruteludele.
Avasõnades kutsus Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra valdkonna parimaid tundjaid koostööle ja rõhutas, et Keskkonnaameti poolt seatud suurte eesmärkide täitmiseks on vaja kõigi seminaril osalejate häid mõtteid, panust, oskusi ja teadmisi. Kaitsealuste liikide nimekirja ja sellega seotud piirangute kohta ütles Vakra: “Need on inimese enda tehtud reeglid, meie peame suutma neid reegleid Keskkonnaametina jõustada ja nendest lähtuda, meie üheskoos peame suutma neid ka ühiskonnale selgitada”.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel andis ülevaate liigikaitse kujunemise ajaloost. Ta tutvustas esimesi suuri samme Eesti looduskaitses 1920. aastatel, kui kaitse alla võeti alasid nii lindude kui ka jugapuude kaitseks, ning tõi näiteid esimestest liikide kaitseks seatud piirangutest 1930. aastatel, kui sündis Eesti esimene kaitsealuste taimeliikide nimekiri.
Dmitrijs Teļnovs jagas Läti liikide ohustatuse hindamise ja kaitsekategooriate hiljutise ülevaatamise tulemusi. Lätis on praegu kaitse all 1015 liiki, kuid Läti eksperdid soovitavad võtta elurikkuse tagamiseks kaitse alla veel 370 liiki.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Keskkonnaameti poolne projektijuht Riina Kotter tutvustas seminaril osalejatele projekti meeskonda ja mida 2024. aastal projektiga alustades teha on jõutud. Näiteks on Keskkonnaamet uuendanud nii kaitsekorralduskavade kui ka liigi kaitse tegevuskavade koostamise juhist. Seejärel tutvustasidki projekti koordinaatorid Gert Enno ja Kaire Kalk olulisemaid muudatusi. Nii kaitsekorralduskavad kui ka liigi kaitse tegevuskavad on tähtajatud, kuid tegevuste planeerimise periood on 12 aastat. Tutvustati uut lähenemist mõõdetavatele kaitse-eesmärkidele ning uuendatud mõjutegurite ja meetmete klassifikatsiooni. Tegevused planeeritakse edaspidi mahupõhiselt, ilma maksumuse kalkulatsioonita. Kavade kirjeldavate osade mahtu vähendatakse ning kavad seotakse veebipõhiste infolehtedega. Muudatuste eesmärk on ka ühtlustada kavades esitatavat infot, mis hõlbustab andmehaldust, vähendab halduskoormust ja aitab teha paremaid otsuseid.
Seminari lõpetas projekti ekspert Marko Vainu, kes koostab üleriigilist järveelupaikade tegevuskava. Vainu andis ülevaate Eesti järveelupaikadest ja nende kaitsega seotud kitsaskohtadest. Üheks suureks lahendamist vajavaks probleemiks on see, kas seame eesmärgiks saavutada elupaikade soodne seisund pindalast või järvede arvust lähtuvalt. Samuti tõi Vainu ilmekalt välja, kui keeruline ja kulukas on järvede hea seisundi taastamine võrreldes teiste elupaikade taastamisega.
Üritust korraldas looduskaitse planeerimise osakonna Šveitsi projekti meeskond.
Keskkonnaameti projekti ekspert Polina Degtjarenko rääkis Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamise käimasolevast protsessist, kirjeldades liikide ülevaatamise ajakava, kriteeriume ja liigiekspertide kaasamist. Keskkonnaameti nõustamiseks moodustas Keskkonnaameti peadirektor eksperdikomisjoni, mille töösse kaasatakse liigieksperte. Eksperdikomisjoni koosseis kujundatakse vastavalt komisjoni koosolekul käsitletavale liigirühmale. Kaitsealuste nimekirjade ülevaatamist alustatakse juba kevadel ja esimesena käsitletakse vähetuntud liigirühmasid. Pärast Polina ettekannet jätkus mõtterikas ja haarav arutelu.
Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits kõneles Eesti liikide ohustatuse hindamisest. Leivits tutvustas lühidalt hindamise metoodikat, kirjeldas tulemusi ja soovitas ohustatuse hindamisel saadud kogemusi kaitsekategooriate muutmise aruteludes ära kasutada.
Tartu Ülikooli professor Asko Lõhmus käsitles praegust kaitsealuste liikide nimekirja kui paljudel põhjustel kujunenud normide kogumit, mille ülevaatamine tuleks teha liigi tasemel normide loogikaid kaaludes.
Ettekanded
Salvestused
- Hanno Zingel "Kaitsealuste liikide nimekirjad: eile, täna, homme"
- Dmitry Telnov "Towards a new national list of protected species in Latvia: LIFE FOR SPECIES project approach"
- Polina Degtjarenko "Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine: ajakava, hindamise kriteeriumid ja ekspertide kaasamine"
- Agu Leivits "Liikide ohustatuse hindamise seis ja tulevik Eestis"
- Asko Lõhmus "Teadlase vaade kaitstavate liikide nimekirjale"
- Riina Kotter, Gert Enno ja Kaire Kalk "Keskkonnaameti osalus Šveitsi -Eesti koostööprogrammis" & "Muudatused kaitsekorralduskavade ja liigi kaitse tegevuskavade koostamisel"
- Marko Vainu "Järve-elupaikade tegevuskava koostamine"
Foto: Rainar Kurbel. 2024. aasta juulis leidis MTÜ Käoraamat (Rainar Kurbel, Toomas Hirse) Lõuna-Eestist Eesti jaoks uue orhideeliigi sale tanukeel (Hemipilia cucullata), millele on esitatud ettepanek liigi lisamiseks kaitsealuste liikide nimekirja.
Hea huviline!
Kutsume teid 22. jaanuaril kell 10.00-16.00 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Bioloogiline mitmekesisus“ seminarile, mis keskendub Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamisele. Tutvustame kaitsekategooriate hindamise põhimõtteid ja kutsume eksperte kaasa mõtlema. Seminaril kuuleme ka Läti kogemusest käimasoleva kaitsekategooriate muutmise kohta ja räägime kaitsekorralduskavade ning liigi kaitse tegevuskavade koostamise uutest põhimõtetest.
Üritus toimub Tartu Ülikooli Oecologicumi majas (J. Liivi 2, Tartu) ja otseülekandena veebis MS Teamsi vahendusel.
Asutustel palume kutset jagada asutuse sees vajalike osakondade ja isikutega.
Kohapeal osalejate arv on piiratud. Palume end registreerida kohapeal või veebis osalemiseks hiljemalt 15. jaanuariks SIIN.
Veebiülekande link asub SIIN.
Vaba mikrofoni ja arutelu küsimused võib saata korraldajatele ette.
Kohtumiseni!
Seminari päevakava
10:00 Saabumine ja kohv
10:30 Avasõnad Rainer Vakra (Keskkonnaamet)
10:35 Hanno Zingel (Kliimaministeerium). Kaitsealuste liikide nimekirjad eile, täna, homme
10:55 Dmitrijs Teļnovs (University of Latvia, Riga). Towards a new national list of protected species in Latvia: LIFE FOR SPECIES project approach
11:35 Polina Degtjarenko (Keskkonnaamet). Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine: ajakava, hindamise kriteeriumid ja ekspertide kaasamine
12:00 Vaba mikrofon ja arutelu
13:00 Lõunapaus
14:00 Agu Leivits (Keskkonnaamet). Liikide ohustatuse hindamise seis ja tulevik Eestis
14:20 Asko Lõhmus (Tartu Ülikool). Teadlase vaade kaitstavate liikide nimekirjale
14:40 Riina Kotter (Keskkonnaamet). Keskkonnaameti osalus Šveitsi-Eesti koostööprogrammis
14:50 Gert Enno ja Kaire Kalk (Keskkonnaamet). Muudatused kaitsekorralduskavade ja liigi kaitse tegevuskavade koostamisel
15:20 Marko Vainu (Keskkonnaamet). Järveelupaikade tegevuskava koostamine
15:40 Kokkuvõte
Lisainfo:
Valdkonnad
Looduskaitse tulemuslikkuse hindamine
Alates 2025. aastast hakkab looduskaitse planeerimise osakond just selle metoodika toel hindamisi läbi viima.
Loe veel
Looduskaitse planeerimine
Töö käigus valmib ajakohastatud kaitsekorralduskavade koostamise juhis, mis annab selged suunised kaitse-eesmärkide ja -meetmete seadmiseks.
Loe veel
Liigikaitse
Projektis koostatakse liigikaitse tegevuskavasid, täpsustatakse liikide andmeid ja kaitsevajadusi, et esitada kõikide liigirühmade kohta kaitsekategooriate muutmise ettepanekuid.
Loe veelLooduskaitse tulemuslikkuse hindamine
Euroopa Komisjoni toel valmis uus metoodika Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega lõppes ka kaks aastat kestnud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis”.
Alates 2025. aastast hakkab looduskaitse planeerimise osakond just selle metoodika toel hindamisi läbi viima. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames on plaanis hinnata kokku kolmesaja kaitsealuse objekti kaitse tulemuslikkust.
Hindamise suur eesmärk on saada teada, kui hea on meie kaitsekorraldus praegu. Samuti uurime, kas senised kaitsemeetmed tagavad looduskaitse eesmärkide täitmise ja väärtuste seisundi paranemise. Hindamiste tõhusaks läbiviimiseks on eriti oluline parandada andmete kättesaadavust ja haldusala ülest koostööd. Lisaks korraldatakse hindamiste läbiviimiseks koolitusi ning projekti lõpuks valmib kokkuvõtlik raport.
Täpsemalt saab tulemuslikkuse hindamise metoodika valmimise kohta lugeda Keskkonnaameti 18. oktoobril 2024 avaldatud pressiteatest.
Väljatöötatud hindamismetoodika kirjelduse ja tegevuskava ning muud varasema projektiga seotud aruanded leiab SIIT.
Looduskaitse planeerimine
Eesmärgiks on optimaalsemate ja tulemuslikumate kaitsemeetmete rakendamine, et muuta looduskaitse planeerimise protsess efektiivsemaks, paindlikumaks ja selgemaks. Töö käigus valmib ajakohastatud kaitsekorralduskavade koostamise juhis, mis annab selged suunised kaitse-eesmärkide ja -meetmete seadmiseks. Samuti täpsustatakse nii liikide kui ka elupaikade andmestikku ning antakse suuniseid koosluste ja elupaikade taastamiseks. Koostatakse kaitsekorralduskavasid ja elupaikade tegevuskavasid. Täpsustatud kaitse-eesmärkide alusel saab lihtsamalt ja kiiremini läbi viia Natura asjakohast hindamist. Lisaks integreeritakse kaitsekorraldusse rohevõrgustiku ja kliimamuutuste teema, tagades seeläbi laiemalt toimiva ja ajakohase looduskaitse süsteemi.
Liigikaitse
Piirangute rakendamise tegelikud vajadused muudetakse selgemaks ning ühtlustatakse liigikaitse põhimõtteid. Projektis koostatakse liigikaitse tegevuskavasid, täpsustatakse liikide andmeid ja kaitsevajadusi, et esitada kõikide liigirühmade kohta kaitsekategooriate muutmise ettepanekud.
UUS! Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine
Keskkonnaamet jätkab Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamist. Järgmise etapina vaadeldakse kaisealuseid taimeliike. Töövormiks on eksperdikomisjoni koosolekud, mis toimuvad Keskkonnaameti kontorite ruumides. Komisjoni töökorralduse ja liikmete kohustustega saab tutvuda eksperdikomisjoni moodustamise käskkirjas (fail allpool).
Eksperdikomisjoni koosolekud:
| Teema | Kuupäev | Aeg | Koht |
|---|---|---|---|
| Käpalised | 23.03.2026 | kl 10:30 - 16:00 | Tartu kontor |
| Kuiva kasvukoha taimed | 09.04.2026 | kl 10:30 - 14:00 | Tallinna kontor |
| Veetaimed | 09.04.2026 | kl 14:00 - 17:00 | Tallinna kontor |
| Metsa- ja sootaimed | 23.04.2026 | kl 10:30 - 17:00 | Tartu kontor |
| Niidu-, rannaniidu- ja rannikutaimed | 12.05.2026 | kl 10:30 - 17:00 | Tartu kontor |
| Eostaimed | september | täpsustamisel | täpsustamisel |
Tänusõnad liigiekspertidele
Liikide kaitsekategooriate muutmise eksperdikomisjoni töö käigus arutati kaheksal koosolekul üheksa liigirühma kaitsekategooriaid: imetajad, kalaliigid, kahepaiksed, roomajad, limused, putukad, samblad, samblikud ja seened. Töö kaigus hinnati 238 liigi kaitsekategooriate otstarbekust, mis moodustab ligi 40% kõigist Eesti kaitsealustest liikidest. Eksperdid soovitavad elurikkuse tagamiseks võtta kaitse alla 112 täiendavat või seni ilma kaitsekategooriata liiki. Pärast mõjuanalüüsi valmimist kujunevad lõplikud ettepanekud, mis esitatakse Kliimaministeeriumile. Kaitsealuseid linde ja taimi vaadatakse üle järgmistel aastatel. Keskkonnaamet tänab kõiki eksperdikomisjonide liikmeid ja liigieksperte panuse eest kaitsekategooriate ajakohastamisse. Eksperdikomisjoni koosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistris.
Esimese etapi komisjoni koosolekute eksperdid:
Eesti kaitsealuste liikide nimekirjade kaasajastamine
Projektis kaasajastatakse Eesti kaitsealuste liikide nimekirju*. Keskkonnaameti nõustamiseks kaitsekategooriate muutmise ettepanekutega seotud küsimustes moodustatakse eksperdikomisjon ning kaasatakse liigieksperte. Komisjoni töövorm on koosolekud, mis hakkavad toimuma Keskkonnaameti Tartu kontori ruumides. Komisjoni töökorraldusega ja liikmete kohustuste loeteluga võib tutvuda eksperdikomisjoni moodustamise käskkirjas (fail allpool).
Eksperdikomisjoni koosolekud:
| Teema | Kuupäev | Aeg |
|---|---|---|
| Imetajad | 13.03.2025 | kl 10 - 13 |
| Kalaliigid | 13.03.2025 | kl 13 - 17 |
| Kahepaiksed ja roomajad | 27.03.2025 | kl 10 - 13 |
| Limused | 27.03.2025 | kl 13 - 17 |
| Putukad | 10.04.2025 | kl 10 - 17 |
| Samblad | 08.05.2025 | kl 10 - 17 |
| Samblikud | 14.05.2025 | kl 10 - 17 |
| Seened | 11.06.2025 | kl 10 - 17 |
*Kaitsealuseid linde ja taimi vaadatakse üle järgmistel aastatel.
Lisainfo:
Polina Degtjarenko
Projekti meeskond
Riina Kotter
projektijuht
Gert Enno
looduskaitse planeerimise valdkonna koordinaator
- +372 5699 5307
- gert.enno@keskkonnaamet.ee
-
Kaire Kalk
liigikaitse valdkonna koordinaator
- +372 5786 4711
- kaire.kalk@keskkonnaamet.ee
-
Marko Vainu
ekspert (järveelupaikade tegevuskava koostaja)
- +372 5196 3052
- marko.vainu@keskkonnaamet.ee
-
Kadri Paomees
vanemspetsialist (kaitsekorralduskavade koostaja)
Kristi Pai
vanemspetsialist (kaitsekorralduskavade koostaja)
Triin Amos
vanemspetsialist (kaitsekorralduskavade koostaja)
Liggi Namm
looduskaitse planeerimise valdkonna koordinaator
- +372 522 6894
- liggi.namm@keskkonnaamet.ee
-
Veljo Runnel
tulemuslikkuse hindamise valdkonna koordinaator
-
Polina Degtjarenko
ekspert (kaitsekategooriad)
-
Reet Rannik
vanemspetsialist (liigi kaitse tegevuskavade koostaja)
- +372 5866 4527
- reet.rannik@keskkonnaamet.ee
-
Kirsi Loide
vanemspetsialist (kaitsekorralduskavade koostaja)
Gunnar Raun
vanemspetsialist (kaitsekorralduskavade koostaja)
Viimati uuendatud 03.03.2026
