11.02.2026

13.–15. veebruaril toimuval turismimessil on võimalik kogeda Eesti Kunstiakadeemia EVA Labis rahvusvaheliste tudengite kaasabil valminud puisniiduainelisi liitreaalsusel põhinevaid mänge, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna otse mängija ümber. «Väikeste elude» projekt põhineb loodusteaduslikel andmetel, kuid kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Projekti raames loodud mängud on allalaetavad nii Google Play poes kui ka Apple App Store’is. 

Lisaks toob EKA UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetool turismimessile näituse “Eesti pärand maailmakaardil”, mis tutvustab rahvusvahelistesse nimekirjadesse ja võrgustikesse -  nagu UNESCO, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuriteed - kuuluvaid paiku ja nende lugu. Näitus tuletab meelde ka Europa Nostra auhinnaga pärjatud töid Eestis. Pärast messi läheb näitus ringlema UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolidesse.

PuisniiduLIFE´i projekti (WOODMEADOWLIFE, LIFE20 NAT/EE/000074) eesmärk on puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise toetamine Eestis ja Lätis. Eesti Kunstiakadeemia roll on aidata kaasa puisniitude pärandi uurimisele, talletamisele ja teadlikkuse suurendamisele. Eesti Kunstiakadeemia kui UNESCO kompetentsikeskus toetab oma uuringute ja tegevustega puisniitude kandetaotluse ettevalmistamist maailmapärandi nimistusse jõudmiseks. 

33. rahvusvaheline turismimess Tourest 2026 toimub 13.-15. veebruaril Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. 

_12.12.2025

_{Septembri keskpaigas esitas Kliimaministeerium UNESCO maailmapärandi keskusele ideekavandi Eesti puisniitude kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja. Novembri esimestel päevadel saabunud vastus kinnitas ideekavandi vastavust seatud kriteeriumidele ning kutsus osapooled edasise protsessi tutvustuseks ühisele arutelule.}

_{Teekond Eesti puisniitude jõudmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja on olnud pikk, ulatudes 2004. aastasse, kui Eesti kandis Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ettepanekul ootenimekirja valiku puisniite. Pika pausi järel tõstatus taotluse esitamine taas päevakorda puisniitude taastamisega tegeleva Eesti-Läti koostööprojekti WoodMeadowLIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) raames.}

_{Eesti puisniidud – traditsioonilise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud rohumaad, mida iseloomustavad hõredalt paiknevad puud ja erakordselt liigirikas taimestik – on eriline maastik, mis kujunenud inimese ja looduse pikaajalisest koosmõjust. Seega on puisniidud UNESCO mõistes segapärand, kus kultuurilised ja looduslikud väärtused on tihedalt põimunud. Sajanditepikkune vähese intensiivsusega maakasutus on kujundanud ja hoidnud üht liigirikkaimat maismaaökosüsteemi ning kuulumine UNESCO} nimekirja kinnitaks, et oleme riigi ja rahvana osanud hoida midagi ülemaailmselt väärtuslikku.

Esitatud esialgsele ideekavandile oodatakse tagasisidet UNESCO ja selle nõuandvate organisatsioonide esindajatelt. Kui ideed peetakse sobivaks, saab hakata põhitaotlust koostama. Tuleb arvestada, et UNESCO taotlusprotsess, alates ideekavandist kuni päristaotluse ja lõpliku otsuseni, on pikk ning võib kesta aastaid. 

Ideekavandi koostas 2025. aasta sügisel Pärandkoosluste Kaitse Ühing Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Ettevalmistamise protsessi panustasid oma teadmiste ja kogemustega Keskkonnaameti, Eesti Kunstiakadeemia, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Tallinna Botaanikaaia eksperdid. UNESCO tagasiside ideekavandile laekub 2026.aasta oktoobris. See võimaldab hinnata puisniitude potentsiaali nimekirja jõuda ja annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.

_{UNESCO maailmapärandi konventsioon võeti vastu 1972. aastal eesmärgiga kaitsta rahvusvahelises koostöös inimkonna seisukohalt ainulaadseid kultuuri- ja loodusväärtusi. Konventsiooniga loodi ka maailmapärandi nimekiri, kuhu kuuluvad nii silmapaistvad arhitektuuripärlid kui ka erakordsed looduspaigad. Esimesed paigad kanti maailmapärandi nimekirja 1978. aastal. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast Struve geodeetilise kaare mõõtmispunktid. 2025. aasta lõpu seisuga kuulub nimekirja 1248 paika 170 riigist.}

_{Vaata lisaks: https://unesco.ee/}

07.11.2025

6. novembril kuulutati Tartu loodusmajas välja ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse auhinnasaajad. Suur rõõm oli juba teist aastat järjest anda PuisniiduLife projekti poolt välja eriauhind kategoorias „Pärandit kandvad puisniidud“. Tänavu pälvis selle Tauri Tammeleht fotoga „Hiiglased udus“.

Võistluse saadetud foto kohta on autor kirjutanud: „Nagu oleksid kuskile liikumas, aga ei tea küll kuhu? Ühes asjas võime vähemalt kindlad olla - ajas liiguvad nad edasi. Ümberringi on muutunud nii mõndagi, kuid nemad järjekindlalt sammuvad edasi. Soomaa tammedel on vanust omajagu ning tihedas udus torkavad silma ainult nemad.“

Eesti Looduse 26. loodusfotokonkursile saadeti tänavu 1637 pilti, neist üldarvestuses 1509 fotot 238 autorilt ja noorte kategoorias (kuni 16-aastased) 128 pilti 24 autorilt.

Fotovõistluse 2025. aasta parimate töödega saab tutvuda siin.

03.11.2025

30.–31. oktoobril toimus Saaremaal Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt korraldatud looduskaitsekonverents, mille keskmes olid looduslike elupaikade kaitse ja taastamisega seotud teemad. Üritus tõi kokku teadlased, ametnikud, looduskaitsepraktikud ning elurikkuse hoidmisest ja taastamisest huvitatud.

Tegu oli kolmanda RMK looduskaitsekonverentsiga, kus kahepäevase programmi jooksul toimusid mitmekesised ettekanded ja arutelud, mida täiendasid töötoad ja posterettekanded.

Ettekannetes käsitleti laia teemaderingi alates elupaikade taastamise strateegiatest kuni kogukondliku kaasamise ja praktiliste kogemusteni välitöödel. 2025. aasta konverentsi peaesinejad olid Asko Lõhmus, Teele Paluots, Mari Palolill, Mart Kiis,Jarek Jõepera.

Poollooduslike koosluste teemaplokis esindas Keskkonnaametit maahooldusbüroo juhataja Gunnar Sein, andes ülevaate niitude taastamise võimalustest ja väljakutsetest ameti vaatenurgast. Tiit Hallikma jagas PuisniiduLife-i projekti kogemusi puisniitude taastamisel ning Nele Sõber ja Evelin Loel rääkisid LIFE-IP "Loodusrikas Eesti" projekti raames rannaniitude omanike ja rentnikega tehtud koostööst ning sellest saadud kogemustest ja õppetundidest.

Tartu Ülikooli teadlane Triin Reitalu tutvustas ettekandes „Samblikest nahkhiirteni: elurikkus kinni kasvanud, taastatud ja majandatud puisniitudel“ esimesi seiretulemusi erinevas seisukorras puisniitude liigirikkusest.

Mõlemad projektid olid konverentsil esindatud ka posterettekannetega.

Konverentsi päevakava koos ettekannete kokkuvõtete ja esinejate infoga on kättesaadav RMK kodulehel: https://rmk.ee/rmk-looduskaitsekonverents-2025/

28.10.2025

Tartu Ülikool koostöös Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga viib läbi küsitluse, mis on suunatud PuisniiduLife projekti kaudu taastatud puisniitude hooldajatele.

Küsitlus toimub intervjuu vormis ning seda viib läbi Tartu Ülikooli magistrant Saskia Meeri Eliis Lee, keda juhendavad Triin Reitalu ja Maie Kiisel. Küsitluse eesmärk on hinnata puisniitude hoolduse jätkusuutlikkust ning selgitada, mis motiveerib maaomanikke ja hooldajaid niitude majandamisega jätkama. Samuti soovitakse paremini mõista, milliseid hooldusvõtteid kasutatakse ja kuidas need aitavad kaasa pärandkoosluste säilimisele.

Intervjuud toimuvad 2025. aasta novembris ja detsembris ning küsitluse kokkuvõte valmib 2026. aasta kevadel.

Kui hooldad puisniitu või oled seotud selle majandamisega ning soovid oma kogemust jagada, ootame Sind küsitluses osalema! Osalemine aitab kaasa paremate hooldussoovituste ja toetusmeetmete kujundamisele, mis toetavad puisniitude kestlikku majandamist.

Lisainfo ja osalemise huvi korral palume võtta ühendust saskia.meeri.eliis.lee@ut.ee

10.10.2025

Sel aastal on puisniitude taastamisega tegelev PuisniiduLIFE’i projekt  viinud ellu mitmeid liigirikkuse taastumist toetavaid tegevusi, olles saanud inspiratsiooni nii Rootsist kui Rumeeniast.   

Veteranpuud – elurikkuse elupaigad   

Pärnumaa Kolme-Jaagu ja Saaremaa Ärma puisniitudel veteraniseeriti vastavalt Tartu Ülikooli teadlaste soovitustele elustikupuid, luues nii mitmekesiseid  lindude, nahkhiirte, putukate, samblike ja seente elupaiku. Veteraniseerimise käigus said väljaõppe ka asjast huvitatud arboristid.   

Veteraniseerimiseks valiti nooremapoolsed puud, mis taastamistööde käigus oleks muidu eemaldatud. Kasutati mitmeid tehnikaid, sealhulgas rähniauke, kraapejälgi ja pesaõõnsusi, mis jäljendavad vanade puude looduslikke elupaiku.  

Puidukõdukastid – putuka- ja linnuhotellid   

Üle Eesti paigaldati 21 puidukõdukasti, mis meenutavad linnumaju, kuid on suuremad ja täidetud tamme saepuru, lehtede ning kõdupuiduga. Kasti konstruktsioon võimaldab vihmaveel kastide sisemust niisutada, et puidukõduputukatele sobilik kõdumaterjal ära ei kuivaks.

Kastide ülaosas saavad pesitseda linnud, kelle pesajäägid ja väljaheited loovad omakorda mõnusa äraolemise kõduputukatele. Aja jooksul tekib kastidesse, just nagu ka looduslikku puuõõnsusesse, seeneniidistik. Teiste riikide seiretulemused näitavad, et selliseid kaste asustavad kiiresti nii nahkhiired kui ka teised liigid.  

Nahkhiirte varjekastid ja niiduseemnete külv   

Neljale puisniidule paigaldati nahkhiirte jaoks vastupidavast puitbetoonist alt lahtised ja seetõttu isepuhastuvad varjekastid. Kastide paigutamisel lähtuti nahkhiirte seirajate soovitustest.  

Kahel puisniidul, kus taimkate oli kahjustunud või maapind pärast taastamistöid must, külvati niiduseemneid. Kuna tänavune aasta oli liigniiske, jätkatakse seemnete külvamist järgmisel aastal.  

Septembris külastas PuisniiduLife projektimeeskond kolleegidega Keskkonnaametist, Läti Loodusefondist, Tartu Ülikoolist, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust ja Eestimaa Looduse Fondist Rumeenias asuvat Putna-Vrancea rahvusparki. Õppereisi võõrustajaks oli LIFE ROsalia projekt (https://liferosalia.ro).

Projekti eesmärk on peatada ja pöörata tagasi saproksüülsete (surnud puiduga seotud) mardikate populatsioonide vähenemine Karpaatides, parandades nende elupaigatingimusi ning rakendades saadud kogemusi teistel Natura 2000 aladel. Projekti sihtliikideks on viis saproksüülset mardikat: Rosalia alpina, Osmoderma eremita, Morimus funereus,Lucanus cervus ja Cerambyx cerdo.

Projekti koordineerib Vrancea Keskkonnakaitseagentuur, partneritena osalevad Bukaresti Ülikool, Putna-Vrancea Looduspark ja Bioloogilise Mitmekesisuse Kaitse Ühing (ACDB). Projekti tegevusi rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ning Rumeenia Keskkonnaministeerium.

Kogemuse vahetus kahe projekti vahel sai alguse 2024. aasta sügisel, mil Life ROsalia meeskond külastas Eestit, et tutvuda meie puisniitude taastamistegevuste ning Koiva jõe äärse puisniiduga, kus elutseb eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita). Rumeenia kolleegide praktilised kogemused elupaikade taastamisel on andnud inspiratsiooni meie taastatud puisniitudel elupaikade kujunemist soodustavate lisategevuste kavandamisel. Ka seekord toodi kaasa uusi ideid, mis on Rumeenias edukalt rakendust leidnud.

Pikemat kokkuvõtet Rumeenia õppereisil nähtust ja kogetust saab lugeda Keskkonnaameti maahooldusbüroo spetsialisti kirjutisest.

23.09.2025

9.–11. septembril kogunesid Rootsis Põhja- ja Baltimaade regiooni elurikkuse LIFE projektid. Keskkonnaametit esindasid kohtumisel PuisniiduLife ja LIFE-IP Loodusrikas Eesti projektid.

Esimesel päeval andsid CINEA (LIFE projektide rakendusasutus) ja ELMEN (monitooringu üksus) ülevaate aruandlusega seotud uuendustest ning jagasid väärtuslikke soovitusi projektide tõhusaks elluviimiseks. Õhtul avanes osalejatel võimalus tutvuda Curiosum Science Centre’i tegevustega ning osaleda põnevates töötubades.

Teisel päeval toimusid väljasõidud projektialadele, kus tutvuti elupaikade taastamise ja looduskaitseliste töödega.  

Kohtumise viimasel päeval said erinevate LIFE projektide esindajad võimaluse jagada oma saavutusi ja kogemusi ettekannete vormis.

Järgmine LIFE programmi piirkondlike projektide kohtumine toimub 2026. aastal Eestis.

01.09.2025

26.-27. august külastasid PuisniiduLife-i projektialasid kolleegid Läti ja Leedu projektist LIFE Baltic wide web for Osmoderma eremita: the creation of an ecological network in the Baltic region (https://www.osmoderma.lt/homepage).

Tutvustasime külalistele meie projektialadel Abrukal, Saaremaal ja Ridasel läbi viidud puisniitude taastamistöid, seireid ja lisategevusi. Külalistel tekkis palju küsimusi nii meie taastamisprotsessi osas ning meie saime omakorda häid soovitusi lisategevuste raames paigaldatud putuka- ja nahkhiire pesakastidega seoses.

Abrukal külastasime saare lõunapoolses osas asuvaid puisniitude, kus puurindes domineerivad saar, kask ja tamm, põõsarindes on ohtralt kadakat, mets-õunapuid, viirpuid ja sarapuud. Maaomanik Riho hooldab 2023. aasta lõpus taastatud puisniitu niitmise järgselt lammaste ja veistega. Loomi, kellega hooldatakse kokku ligemale 200 ha pärandniite, on Rihol kokku üle saja isendi. Loomade hooldusel on praktiline eesmärk, et sel moel piirata sarapuu tagasikasvamist. Kuuendat põlve abrukalane teadis saare elust-olust põnevaid lugusid rääkida ning ootab, et saabuks september, mil saareelu saab tagasi oma rahuliku kulgemise. Kaitsealust  eremiitpõrnikat, kes elab vaid vanades lehtpuistutes, puisniitudel ja parkides ning kelle esinemist ka Abrukal on Eesti loodusteadlased kinnitanud, meil kahjuks näha ei õnnestunud.

Saaremaal külastasime lisaks 1959. aastal kaitse alla võetud Loode tammikut, mille pindala on 56 ha ning kus puude vanim põlvkond on 450 aastat vana. Loode tammikus tutvustas Jelle Maurice L Devalez meile Tartu Ülikooli poolt läbi viidud tolmeldajate (mesilaste ja liblikate) seire metoodikat ja tulemusi.

Teisel päeval külastasime Saaremaal Kaarma ja Saaremetsa projektialasid, kus nägime, kuidas giljotiini abil taastatakse kinnikasvanud kunagist puisniitu. Ridase projektiala koosseisu kuuluval Jaagu-Matsi puisniidul Pärnumaal uudistasime projekti raames kujundatud elustikupuid, seemnete külvialasid ja putukatele ning nahkhiirtele paigaldatud pesakaste.

23.07.2025

Eestimaa Looduse Fond kutsub projekti WoodMeadowLIFE raames osalema seminaril puisniitude ja teiste pärandniitude turismipotentsiaalist. Puisniidupanga üritustesarja kolmandal kokkusaamisel 6. augustil külastatakse Mario Talvisti hooldatavaid puisniite Saaremaal, misjärel toimub Tornimäel seminar-arutelu puisniitude turismivõrgustiku rajamisest, teenuse ja pakkumise kokkutoomisest Eestis. Arutelu modereerib Silvia Lotman. Seminari orienteeruv lõpp kell 17. Tutvu seminari täpsema päevakavaga: 

Huvilised saavad üritusele registreeruda siin: https://elfond.ee/puisniidupank/turismipank

2025. aastal käivitunud üritustesari Puisniidupank (https://elfond.ee/puisniidupank) on mõeldud eelkõige puisniidu hooldajatele, kes tahavad saada ja vahetada uusi teadmisi, otsida võimalusi töö tõhustamiseks viisil, mis oleks kasulik nii inimesele kui ka loodusele.

Lisainfo: puisniit@elfond.ee või Silvia Lotman, tel 526 2013

15.07.2025

Laupäeval, 12. juulil olid huvilised oodatud Raplamaale Iganõmme puisniidule, kus koos puisniiduomanike – Veiko, Ulve ja PuisniiduLife projektimeeskonnaga – tutvuti Iganõmme puisniidu loodusväärtuste, pärandmaastike hoolduse ja projekti tegevustega.

Kui päeva esimese retke puisniidule lõpetasime laus vihmas, tervitas meid pärastlõunase teise retke ajal päike ja mõnus suvesoe. Kohaliku jahiseltsi jahionnis sai uudistada jahitrofeesid, samas hoovialal oli avatud väike kohvik ning tehnikahuvilised said tutvuda niidu hooldamiseks vajaliku masinapargiga.

Maidla-Iganõmme hoiuala Raplamaal on loodud pärandniitude, erinevate metsakoosluste ja lubjakivipaljandite kaitseks. Teel puisniidule tegime peatuse Iganõmme Pakamäel, mida tuntakse ka Laukna paljandina. Raplamaal paljandub mitmes piirkonnas aluspõhja paas, suuremad paljandid asuvad Iganõmmel ja Raikkülas ning mõlemat neist kutsutakse pakamägedeks. Iganõmmel paljandub umbes 3,5 meetri paksune Siluri ladestu Raikküla lademe keskosa. 1960. aastast kaitse all olev paljand on üks väheseid paiku, kus on säilinud tüüpilised laguunisetted.

Iganõmme puisniidu kaunis väljanägemine on Veiko aastatepikkuse töö tulemus. 2024. aastal hooldas ta Maidla-Iganõmme hoiualal ligi 11 hektarit puisniite. Tema hooldataval alal vahelduvad tamme-, haava-, soo- ja arukase enamusega puisniiduosad. Veiko jaoks on kõige väärtuslikum puisniidu tagumine serv, millele lisab tema silmis pärandmaastikuilmet alal leiduvad kadakatest põõsagrupid. 

Iganõmme puisniit kuulub tegelikult kahele omanikule. Väiksemat, 0,4-hektarist tükki hooldab Veiko naaber Ulve, kes niidab oma puisniitu käsitsi (trimmeriga) ja korraldab oma maal ka talguid. Heinatöö tema puisniidul kestab 2–3 nädalat ning niite ära vedu võtab veel paar päeva. Retke jooksul jagas Ulve osalejatega mälestusi lapsepõlvest, tutvustas erinevaid taimi ning rääkis kirglikult, kuidas iga aastaaja ilu ja eripära toovad teda ikka ja jälle puisniidule tagasi.

Botaaniliselt on Veiko ja Ulve puisniidud liigirikkad ja seda kinnitab projekti peaspetsialisti, botaanik Tiit Hallikma, retke ajal tehtud taimevaatlus, mis andis tulemuseks ligikaudu 160 taimeliiki. Tegelik liigirikkus on tõenäoliselt veelgi suurem. Alal leiduvatest kaitsealustest taimedest pakkus laupäeval suvist õiteilu veel mitmeid liike, nagu kahelehine käokeel, harilik käoraamat, suur käopõll, rohekas käokeel. Uute leidudena tuvastati punane tolmpea – liik, mida pole varem selles piirkonnas botaanikute poolt märgatud - ning aasnelk, mille viimane teadaolev leid Laukna kandis pärineb enam kui sajandi tagant. Nimetatud taimeleidudele lisas veelgi rõõmu peamiselt Rapla- ja Harjumaa niitudel kasvava püst-linalehiku nägemine.

Avatud talude päev võimaldas aimu saada, kui palju tööd ja pühendumist nõuab Eesti pärandmaastike säilitamine. Veiko ja Ulve töö on ehe näide sellest, kuidas loodusest hoolides ja järjepidevalt tegutsedes sünnib midagi tõeliselt väärtuslikku. Julgustame ka teisi pärandniitude omanikke avama oma maastikke huvilistele ja jagama looduse ilu ning teadmisi, et tugevdada sidet kogukonna ja looduse vahel.

Iganõmme puisniidul peetud avatud talude päeval osales koos korraldajatega kokku 50 inimest, kellest puisniitudega tegi tutvust 35 inimest ja lisaks üks neljajalgne külaline. Kohale tuldi nii Laukna külast, Raplast, Haapsalust, Tallinnast, Viljandist, Pärnu- ja Saaremaalt kui ka Soomest. 

14.07.2025

Vaatamata öisele tormile ja tuulisele hommikule kogunes reedel, 11. juulil, Kassari muuseumimaja juurde väike seltskond linnu- ja puisniiduhuvilisi. Hobiornitoloog Leho Aaslaiu juhendamisel liikusime mööda kruusateed Neitsimäe puisniidule, kus ootas meid maaomanik ja puisniidutaastaja Harry Adamka.

Teed niidimetsa (nii kutsutakse Hiiumaal puisniite) ääristasid heinamaad, mille kohal võis lendamas silmata nii meie rahvuslindu suitsupääsukest, tänavust aasta lindu kormorani kui Eesti võimsamat röövlindu, merikotkast. Kraavipervel kasvavatest põõsastikest kuuldus üksikute põõsa- ja lehelindude laulu, ent tuuline hommik ja pesitsemist lõpetavad linnud olid laulu mõttes tagasihoidlikud. Retke lõpuks õnnestus kuulda-näha ning nutirakenduste abil tuvastada ühtekokku 21 liiki linde. Puisniidul pakkus neist laulu siisike, metskiur, mustpea-põõsalind, aed-põõsalind, salutihane, käblik ning erinevad lehelinnud. Leho teadis lisada, et põõsastikes võiks suveõhtuti kuulda olla ka ritsiklinde, kelle häälitsus meenutab ritsikate siristust.

Neitsimäe puisniiduala on kokku 5 ha, taastatud sellest on 4 ha. Taastamise tulemust mõjutab tugevalt see, mis seisus on ala enne taastamistööd – kui tihe ning millised liigid seal kasvavad. Puisniiduilmet saab nautida 5 aastat tagasi taastatud alal, ent koosluse täielik taastumine võib Harry sõnul aega võtta aastakümneid. Neitsimäe puisniitu hakkas Harry taastama juba 1996. aastal ja see teeb selle ala järjepidevaks hoolduseks ligemale 30 aastat. Taastamistööd on kulgenud järk-järgult, mistõttu ongi n.ö esimene osa taastatud lõikudest kõige rohkem puisniidulik. Taimeliikide poolest leidus taastamise algusaastatel alal lausaliselt angervaksa. Tähelepanelik märkab niisket kasvukohta eelistavat mitmeaastast taime puisniidul ka täna, ent seda on varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem. Kuna angervaks levib seemnega, kasutab Harry selle tõrjumiseks varasemat niitmist, et niiviisi ennetada seemnete valmimist ja mulda jõudmist. Veel täpsustab Harry, et varem taastatud alal on kindlasti suurem liigirikkus kui tagumises, alles hiljuti taastatud puisniidul. Võitlust on tulnud pidada nii metssigade, kes puisniidu tagumist osa „spana“ kasutavad kui ka toomingaga, mille tihe võra takistab päikesevalgust maapinnani jõudmast ja seeläbi pidurdab taimede kasvu.   

Neitsimäel liikudes jääb silma talu sissesõiduteed ja puisniidu ühe serva palistav kiviaed, millel pikkust ligemale 80 meetrit ning mis on taastatud PRIA toetusel 2000. aastatel. Harry teadis rääkida, et kiviaed oli kunagi kahe mõisa ja kahe küla piir, ulatudes suure kaarega mõisani välja. Nõukogude ajal kahjuks aiad lagunesid ja kive kasutati ehituses. Ala on varem läbinud ka talitee.

Kuigi Harry ei pea end linnueksperdiks, jagas ta põnevaid lugusid kohtumistest lindude ja teiste metsloomadega. Harry puisniit on koduks kakulistele (kõrvukräts ja kodukakk), nahkhiirtele kui metstuvidele. Leho täpsustas, et Hiiumaal on kakuliste arvuks just seetõttu suurem, kuna seal puudub uurali ehk händkakk ning lisas, et kevadel võivad puisniidul pesitseda veel pruunselg-põõsalind, hall-kärbsenäpp, must-, laulu- ja hallrästas ning puude võras võib kuulda peoleo ehk vihmakassi ning lehelindude laulu.

Harry räägib uhkusega, et tema niidul võib kohata põdraema koos kahe vasikaga ning haruldane pole seegi, kui kodutrepilt avaneb vaatepilt metskitsest koos tallega. Kassaris ei ole põder enam haruldane – piirkonnas arvatakse olevat neid lausa kaheksa isendit. Hea keskkond aitab nende arvukust hoida, sest puisniidult tuleb hein toiduks, samas on varju ja lisaks tiik, kus joomas käia. Niidimetsa taguses metsas on märgatud ka ilvest ning kevadeti toob Käina lahest algav kraav puisniidule lausa haugi kudema.

Maaomaniku sõnul jagub puisniidule tööd ja nokitsemist aasta ringi ja nii ei istu mees käed rüpes, vaid  tegutseb ikka selle nimel, et taastatud puisniidule omaltpoolt veel midagi juurde anda. Nii on hakkaja mees ära kasutanud õõnsaid puutüvesid, et pakkuda lisapesitsusvõimalusi lindudele. Leho täpsustas, et selliseid õõnsustega puid võiks asustada näiteks punarinnad.

Harry on kogu oma puisniidu taastanud käsitsi, mis on olnud aeganõudev töö. Hooldamisel aitab vaid väike käsiniiduk ning teised pereliikmed. Kännupurustamine on tellitud projektitoetusega, kuid kõik ülejäänud tööd on tehtud käsitööna. Kuigi seaduse järgi võiks niitma hakata 15. juulist, raskendab tänavune vihmarohke suvi madalamates kohtades pääsu puisniidule. Liigirikkuse suurendamiseks on Harry kaalunud rendilammaste toomist niidule pärast heina niitmist, kuid see on seni jäänud vaid mõtteks.

Küsimusele, miks ta hooldab puisniitu käsitsi, kuigi puude tihedus võimaldaks masinaga hooldust, vastas Harry, et nii saab paremini säästa rohus pesitsevaid linde ja loomi. Ta rõhutas, et tema jaoks ei ole eesmärgiks toetuste saamine, vaid see on hobi ja elustiil.

Linnuhommik Neitsimäe puisniidule toimus Hiiu Folgi loodusretkede raames ja projekti PuisniiduLife toel. Retkel osales 13 inimest.

19.06.2025

Reet Hiiemäe

Folklorist

Pärandniidud kui õite- ja liigikülluse musternäide viivad mõtte pärjapunumise traditsioonile. Rahvaluulearhiivis leidub sadu tekste jaanilaupäeval pärgade punumise kombe kohta. Kui seni on neid kirjeldusi vaadeldud pigem kui näidet sellele perioodile omasest maagiliste rituaalide paljususest, siis õigupoolest väärivad need tähelepanu ka loodusliku elurikkuse kajastusena. Kõige sagedamini mainitakse pärimusüleskirjutustes küll lihtsalt, et jaanilaupäevane pärg punuti seitsmest, üheksast või kaheteistkümnest liigist lilledest ja neist igaühte tuli omakorda korjata samasugune hulk. Kuna noppimine toimus hämaras, ei tarvitsetud püüda alati eristada täpseid liike ja kuna kogutavaid taimi ei olnud vaja üldjuhul sisse võtta, ei peetud seda ehk ka esmatähtsaks. Olulisem oli numbrimaagia – aga siitki saab välja lugeda vihje, et toonased nurmed ja teeservad olid kõike muud kui monokultuursed ning ka piiratud alalt oli hõlpus leida 9 või 12 liiki õitsvaid taimi.

Ent küllaga on ka selliseid pärimustekste, milles loetletakse konkreetsed taimeliigid. Näiteks märgitakse, et kõige rohkem oli pärjas „äraunustamind-lilli“ ehk meelespeasid (Tori, 1963), või osutatakse, et tüdrukud punusid pärja „vareslilledest ja karikakrast“ (Tartu-Maarja, 1964). Lillede kõrval võisid pärgades olla humalavarred (Hargla, 1944-1947) või sõnajalad (Muhu, 1947). Taimede valik võis omakorda sõltuda pärja kasutusotstarbest – kas taheti see jaanitulele minnes endale ehteks pähe panna või oli eesmärk pärja abil tulevase abikaasa isik teada saada. Vahel võis sama pärja kasutus ka õhtu edenedes muutuda. Näiteks võidi jaanitulelt lahkudes jälgida, kaua õhtu otsa peas kantud pärg värske püsib, ning selle järgi oma käekäiku ennustada. Tähelepanuväärne on järgmine arhiivikirjapanek, kuna selle põhjal näib just taimede nimede tundmine toimivat erilise maagilise aktina: „Kui neiu tahab oma tulevast abikaasat näha, siis korjaku jaanilaubaööl üheksat seltsi lilli, kelle nimesid ta teab, punugu neist pärg, pangu pähä, heitku magama, siis saab teda unes näha – aga nii, et ükski ei tea“ (Maarja-Magdaleena, 1889). Teisal rõhutatakse liike, mis peavad igal juhul pärja sisse kuuluma, näiteks: „Nende rohtude seas peab olema kolm kaselehte, kolm lepalehte ja kolm kuradikäpa [mõeldud kas kuradi-sõrmkäppa või mõnda muud käpalist] õit päris kindlasti“ (Häädemeeste, 1932-1933). Kuna olen seotud Eesti juurte tippkeskusega, mis vaatleb meie traditsioonide päritolu, oli mul huvitav tõdeda ka pärgade kontekstis eestlaste kultuurikontakte. Nimelt kirjeldab üks arhiiviteade kokkupuudet lätlaste jaanikommetega: „Lätlase’ sõitsive innemält siit Varstust tihti läbi, laulsive „Liigu, jaani“ – krooni [pärjad] pään tütrekul ja poisel. Kroonid olid tehtud räälillist [rukkililledest] ja kõo [kase]-ossakestest“ (Rõuge, 1957).

Lisaks oli rohkem kui viiekümne eelkõige Lõuna- ja Kesk-Eestist kirja pandud pärimusteate järgi tavaks punuda pärgi ka kariloomadele – kas siis samuti ilu jaoks või karja maagilise edenemise soodustamiseks. Nii tehti ühe teksti järgi lehmadele „ellereintest [tõenäoliselt mõeldud pääsusilmi] ja kullerkuppest“ pärg ja aeti loomi seejärel ümber jaanitule, et neil haigusi ei tuleks (Karksi 1960), teise üleskirjutuse järgi kasutati pärgadeks „reburaigu“ ehk karukoldasid (Setu, 1972). Nii loomade kui inimeste kantud pärgi taaskasutati mõnikord hiljem näiteks terviserituaalides või anti need loomadele toiduks.

Muuhulgas tulevad esile kõnekad nimeuperpallid – võib öelda, et ka nimerikkus on siinkohal korrelatsioonis elurikkusega. Näiteks rahvapärane nimetus „jaanilill“, mida pärjapunumistekstides sageli mainitakse, võib lähemal vaatlusel viidata tosinkonnale erinevale taimele. Nii on rahvapäraste taimenimetuste andmebaasi HERBA koostajad tuvastanud, et selle nimetuse taga võivad olla ahtalehine põdrakanep, harilik angervaks, harilik härghein, harilik härjasilm, harilik käokannus, harilik sininukk, harilik äiatar, jaani-õnnehein, keskmine ristik, keskmine teeleht, kurekell-ängelhein, liht-naistepuna, nõmm-liivatee, palu-härghein, pääsusilm, robirohi, rukkilill või soo-kurereha. Mõned jaanilillena tuntud taimed jaanipäeval ei õitsenudki, kuid siiski jäi nende õitseaeg üldjuhul lähinädalatesse ja just jaanipäeva eel või ajal kogumise korral arvati taimel olevat sees kõige mõjusam vägi.

Lisaks on ainuüksi erinevaid jaani-liitelisi taimenimetusi terve rida: jaanihein, jaanikannike, jaanikõder, jaanilill või jaaniläll, jaanipuna, jaaniristikhein, jaanirohi, jaaniõnnehein. Näiteks jaanipuna (arvatavalt naistepuna või nõmm-liivatee) või jaaniõnneheina on mõnes pärimustekstis nimetatud ka nõiduserohuks, kuna neile omistati kaitsemaagilist toimet ja loodeti nende abil ennetada nõiduse külgehakkamist. Baltisaksa õpetaja ja pärimushuviline Jean Baptiste Holzmayer mainib oma teoses “Osiliana II” (1872) Saaremaa ja Muhu traditsioone vaadeldes, et sealkandis oli naistepuna kõigile tuntud „janirohhi“ ning oletab, et selle kaitsemaagiline kasutus ulatub tagasi paganlusaega. Jaaniheina all võidi aga mõista ka lihtsalt jaaniajal tehtud heina.

Lillepärjas kohtuvad mitu pika traditsiooniga pärimuslikku sümbolit. Ring sümboliseerib kaitset, edasikestmist, aga ka päikest ja selle ringkäiku. Eestlaste jaanipäevatähistusel on täheldatav seos päikesekultusega ka laiemalt. Samuti kätkeb kokkupuude värske taimega endas eluoksa sümboolikat. Muuhulgas tuleb nentida, et lisaks sellele, et ööseks padja alla pandud pärg aitas uskumuse järgi tulevast abikaasat unes näha, võis jaaniööl peas kantav pärg kohati aidata näha armsamat isegi ilmsi – suurendades pärjakandja enesekindlust ja sarmi, võis see hõlbustada ka tegelikkuses lembesuhete loomist.

Väikse tüdrukuna tegin jaaniööl pärjapunumisrituaali läbi ka ise. Peigmeestest ei osanud sellel eluperioodil veel midagi pidada, kuid värviküllaste lõhnavate lillede – meeles on ristikud, karikakrad, äiatarid, raudrohud ja tõrvalilled – noppimine ja neist tavatult hilise öötunni salapärases õhustikus kombekohaselt risteel pärja punumine jäi eredalt meelde. Ent kellele pärja jagu lillede korjamine ei tundu loodussõbralik, võib piirduda ka ühe taimega, lähtudes järgmisest pärimusjuhisest: „Jaanipäeva laupäeval tuuakse jaanililled kodu ja pantakse õnne pääle – kelle lill enne õitsema läts, tolle õnn õitses. Jaanililled kasvava nagu kassikäpad, ainult pikema varrega, liivamägede peal – juurega tõmmatakse“ (Tartu-Maarja, 1949).

Selleks, et meie pärandniitudel oleks ka edaspidi ellerheinasid ja jaanililli, vajavad niidud hoolt, kas siis karjatamise või niitmise läbi. Eesti-Läti ühisprojekti PuisniiduLife (WoodMeadowLIFE) raames taastatakse vanu, kinnikasvanud puisniite, et nii õiteilu kui pärimus saaksid jätkuda.

Levinumad pärjataimed Eesti pärimustekstides:

• Karikakar ehk härjasilm
• Meelespea
• Ristik
• Rukkilill
• Naistepuna
• Härghein
• Äiatar
• Kaseoksad
• Tõrvalill

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.

16.06.2025

Triin Reitalu

Tartu Ülikooli ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessor

Just praegu õitseb Eesti poolvarjulistes metsades ja puisniitudel meie üks pilkupüüdvamaid haruldusi – kaunis kuldking. Tema kollane “king” ja selle tumevioletsed “paelad” muudavad ta loodushuviliste seas hinnatuks vaatlusobjektiks. Kuldkingale suurimaks ohuks on elupaikade kadu ning seetõttu on ta paljudes Euroopa riikides väljasuremise äärel – näiteks Inglismaal on säilinud vaid üks looduslik populatsioon.

Eestis kasvab kuldking lubjarikastel muldadel, eelistades poolvarjulisi kasvukohti nagu hõredad loo-, salu- ja laanemetsad, puisniidud ning metsaservad. Ta ei talu täisvarju ega täisvalgust, ning kõige soodsamateks on kasvukohad, kus taimedeni jõuab umbes veerand täisvalgusest [1].

Eestis on teada üle tuhande kuldkinga leiukohta, millest enamik paikneb Saaremaal, Harju- ja Raplamaal. Samas on paljud populatsioonid väikesed, vaid üksikute isenditega, ning võivad sobivate tingimuste kadumisel kergesti hävida. Kaunis kuldking kuulub Eestis II kaitsekategooria liikide hulka. Peamiseks ohuks on kasvukohtade kinni kasvamine: näiteks noorte kuuskede tihe järelkasv puisniidul või salumetsas. Samuti ei pea kuldking vastu lageraie järgses tihedas noores võsas.

Kas pärandkoosluste taastamine võib kuldkinga ohustada?

Puisniidud, alvarid ja teised pärandkooslused on sajandite jooksul kujunenud mõõduka inimtegevuse ja looduse koosmõjul. Neid on kujundanud traditsiooniline niitmine ja karjatamine. 20. sajandi teisel poolel kui selline majadamine hääbus, on enamik pärandkooslusi kinni kasvanud. Poollooduslikud pärandkooslused on elupaigaks paljudele avamaastike taime- ja loomaliikidele. Seetõttu on nende koosluste säilitamine ja taastamine Eestis prioriteet. Taastamise käigus võetakse maha võsa ja juba kasvama hakanud noor mets ning aladel hakatakse uuesti niitma või karjatama. Taastamistööd – võsa ja puude eemaldamine, maapinna osaline tasandamine, kändude freesimine – on paratamatult tugevad häiringud. Õigustatult võib tekkida mure, kas ja kuidas erinevad liigid, sealhulgas kaunis kuldking, taastamistööd üle elavad.

Teadusuuringud: mõõdukas valgus soosib kuldkinga paljunemist

Mitmed teadusuuringud näitavad, et mõõdukas valgus on kuldkinga edukaks kasvuks ja paljunemiseks oluline. Soodsaimateks on kasvukohad, kus taimededeni jõuab umbes veerand täisvalgusest [1]. Poolas läbi viidud uuringus leiti, et õite arv suurenes märkimisväärselt, kui kasvukohast eemaldati 25–50% puudest [2]. Samas need mõjud kadusid kiiresti, kui majandamist ei jätkatud ja puuvõrad uuesti valgust varjama hakkasid. Komi Vabariigis tehtud uuring näitas, et seemnetega paljunemine oli edukaim elupaikades, kus puuvõrade katvus jäi alla 65% – valgust jõudis taimeni piisavalt, kuid liigset kuivamist ei tekkinud [3]. Kõige paremini mõjub kuldkingale valgusrikas, kuid mitte täiesti lage kasvukoht. See kinnitab, et puisniidud on kaunile kuldkingale igati sobivaks kasvukohaks ja puisniitude taastamine võib liigi seisundit pikaajaliselt parandada.

Pärandkoosluste taastamise positiivne mõju

Heaks näiteks on 2014-2019 LIFE projekt Elu alvaritele, mille raames taastati 2500 hektaril alvareid ehk loopealseid. Muhu loopealsetel olid esimestel aastatel pärast taastamist suisa tuhandete kuldkingade väljad. Botaanik Kadri Tali sõnul on hilisematel aastatel kuldkingad päris lagedatelt alvarialadelt mõnevõrra taandunud ja esinevad ohtramalt poolvarjus põõsaste ümbruses, ent üldine mõju liigile on olnud kindlasti positiivne.

Sarnaselt on lootust, et praegu käimas olev puisniitude taastamise projekt PuisniiduLife (WoodMeadowLIFE), mille käigus Eestis taastatakse ligi 500 hektarit puisniite, mõjub kauni kuldkinga populatsioonidele hästi. Kui teadaolevates kasvukohtades kavandatakse taastamistöid hoolikalt, saab kuldkinga kahjustamist vältida. Loodame et mõne aasta pärast on meie värskelt taastatud puisniitudel võimalik imetleda kaunite kuldkingade õitemerd.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.

09.06.2025

09.06.2025

7.-8. juuni toimus Viidumäel, Laasma puisniidul, Viidumäe looduskeskuse ja PuisniiduLife projekti koostöös loodusvaatluste maraton. Avaliku maratonipunkti eesmärk oli registreerida 24 tunni jooksul piiritletud alalt eElurikkuse andmebaasi võimalikult palju erinevate liikide leide.

Päev koosnes erinevatest liigiõppe tundidest, mida juhendasid eri liigirühmade spetsialistid. Avavaatluse tegi Viidumäe Looduskeskuse juhatuse liige Triin Reitalu sümboolselt Viidumäe vapitaimest - luuderohust. Kaardistati maismaateod Tiina Talvi juhendamisel, hoolimata pikast põuaperioodist uuriti seeni Vello Liivi ja Sirje Azarovi juhendamisel. Triin Reitalu, Mari Reitalu ja Krista Takkise juhendamisel tutvuti puisniidu taimestikuga. Putukatundi ja hilisõhtust ööliblikate vaatlust juhendas Jelle Devalez ning teise päeva hommikul õpiti Karl Jakob Toplaane juhendamisel linde tundma.

Kolme hektari suuruselt Laasma puisniidult registreeriti 24 tunni jooksul 426 liiki. Selle tulemusega saavutati Eesti arvestuses kolmas koht.

Loodusvaatluste maratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos loodusharidust edendavate asutuste ning vabatahtlikega üle Eesti ja Euroopa. 2025. aasta loodusvaatluste maratonil oli 49 vaatlusala ning registreeriti 12 000 loodusvaatlust. Maratoniga seotud sündmustel osales 600 inimest. Kõige enam vaatlusi registreeris Läti loodusmuuseum, kes kogus 691 erinevat taksonit!

06.05.2025

Mais ja juunis kutsume Sind saama osa pärandniitude majandajate argielust - neljal nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumajapidamised, et tutvustada oma niitude mitmekesisust, pärandtõuge ning taastamis- ja hooldustöid.

Programm algab kõikjal kell 13 ning lõpeb ühise piknikuga. Sind ootavad põnevad retked, ehedad maitsed ja looduse ilu!

17. mail kutsub sind Saaremaale Võrsna puisniidule mahetalunik ja lambakasvataja Veiko Maripuu, kes hooldab nii puisniite ja -karjamaid kui ka rannaniite. Ühes Veiko ja pärimuslugude kandja Tiina Ojalaga matkame läbi elurikka pärandmaastiku ning kuuleme puisniitude taastamise ja hooldamise ning heinateoga seotud lugusid.

25. mail ootavad sind Läänemaale Nigula tallu külla Krista ja Vallo Vilta, kes on pälvinud eelmise aasta parima pärandniidu majandaja tiitli. Mahetalupidajad jagavad oma kogemusi pärandniitude taastamisest ja hooldamisest ning näitavad tehnikat, millega puisniitu elujõulisena hoida. Koos botaanik Tõnu Ploompuuga teeme retke soostuvale puisniidule, kus kasvavad haruldased liigid: erinevad orhideed, siberi võhumõõk ja II kaitsekategooria eesti soojumikas.

31. mail võtab Harjumaal Kurkses meid vastu peremees Priidu Tikk, kes räägib eesti pärandtõugu hobuste kasvatamisest ja nende rollist puisniitude hoolduses. Saame lähemalt tutvuda taastatud rannaniitudega ning näha, kuidas toimib segakarjatamine.

7. juunil kohtume Tihuse Hobuturismi talus Muhumaal, kus peremees Reedik Kivisoo tutvustab erinevaid niite ja talu igapäevaelu. Niidutaimedest aitab selgust saada botaanik Meeli Mesipuu. Maitsta saab kohalikku toitu ning soovi korral sõita hobuvankriga. Hobustele võib võtta kaasa porgandit, õunu või kuivatatud leiba!

Registreeru SIIN Täpne kogunemiskoht selgub küllakäigule registreerudes!

Elurikkast maaelust kutsuvad osa saama PuisniiduLife ja Loodusrikas Eesti projektid.

30.06.2025

Aastatel 2023. - 2024. viis Eesti-Läti koostööprojekt PuisniiduLIFE läbi puisniitude vaimse kultuuripärandi uuringu. Uuringu eesmärk oli koguda teadmisi, oskusi ja mälestusi, mis seotud puisniitudega. Töö teostas MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus ning uuring hõlmas kümmet ala.

Uuringu käigus koguti väärtuslikku teavet, kus looduspärandi kõrval tõsteti esile nii vaimne kui ka aineline kultuur: kiviaiad, küünid, tööriistad, pärimuslikud taimenimed, mälestused heinategemisest. Intervjuude, arhiivi- ja välitööde tulemusena talletati 57 tundi pärimust. Nende hulgas on värvikaid lugusid, näiteks alasti heinategemisest Sõrves või kulupõletamisest Koiva kandis. Uurijateni jõudsid ka maalid, millel on kujutatud Sipa küla puisniite.

Analüüs näitas, et otseselt puisniitudega seotud kohapärimust on säilinud pigem vähe ning suur osa heinamaapärandist ei ole otseselt seostatav puisniitudega. Paljud uuringus osalejad rõhutasid puisniitude esteetilist väärtust: „Heinamaad on kui hinge peegel – kui silmale ilus, siis südamele hea“. Samuti toodi esile, et heinamaa ilu on seotud hooldusega ning selle tajumine sõltub vaatajast.

Uuring täiendas ka teadmisi pärimuslike taimenimede kohta. Näiteks kutsuti härgheina rahvasuus „kuu- ja päevarohuks“ ning orhideesid tunti nimede all „öölõhnajad“, „ööneitsid“ ja „karukäpad“. Uuring kinnitas, et puisniidud on olulised kogukondliku identiteedi ja mälu kandjad.

Intervjuud on talletatud Eesti Kirjandusmuuseumis, heli- ja tekstifailid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti kohapärimuse kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kohaparimus. Uuringu aruanne on avaldatud projekti kodulehel. Uuringul põhinev artikkel ilmus ajakirjas Eesti Loodus 3/2025 https://www.loodusajakiri.ee/tutvustus/eesti-loodus-3-2025/

Talvine puisniiduretk Kingli hoiualal Saaremaal 4.01.2025

06.01.2025

Keskkonnaameti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE projekti raames toimus 4. jaanuaril 2025 taas üks tore matk, seekord Kingli hoiuala puisniidul Saaremaal. Retkejuhiks oli kohalik loodusgiid Kairid Toomsalu.

Kingli hoiuala on loodud pärandniitude, sh puisniitude kaitseks, samuti kaitsealuste liikide nagu kauni kuldkinga, hariliku porsa, kahkjaspunase sõrmkäpa, metsõunapuu ja hariliku käoraamatu elupaikade kaitseks.

Matkal nautisime päikeses sillerdavat lumist maastikku, kõnelesime puisniitude kujunemisest ja levikust, puisniitude liigirikkusest kui ka enamlevinud puuliikidest. Uudistasime, kuidas näeb välja üks hiljuti taastatud puisniit Saaremetsa projektialal ning elavat arutelu leidis taastamise mõju piirkonna taimestikule ja seda just kauni kuldkinga näitel. 

Parimad pärandniitude majandajad said tunnustatud

31.01.2025

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad niites ja karjatades ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite. 28. jaanuaril 2025 toimus pidulik tänuõhtu silmapaistvamate pärandniitude majandajate tunnustamiseks.

Seekord kandideeris parima pärandniidu majandaja tiitlile 14 maahooldajat, kelle seast leidsid tunnustust Kalmer Visnapuu Lääne-Virumaalt, Veiko Ülejõe Raplamaalt, Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt ning Linda ja Koit Tikk Hiiumaalt. Perekond Tikk pälvis ka Maalehe lugejate hääletusel rahvalemmiku tiitli. Lisaks pälvis äramärkimise väikeettevõtja Ulvi Koovi ühes poegadega Lahemaalt.

Tunnustused koos vikatiga andsid pidulikul tänuüritusel üle kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Eesti parimaid pärandniidu majandajaid valis Kliimaministeeriumi kureeritav LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ koostöös Keskkonnaametiga välja juba kolmandat korda.

Eestis jätkuvad puisniitude taastamised läbi dünaamilise hanke

17.01.2025

WoodMeadowLIFE projekti raames on planeeritud taastada kinnikasvanud puisniidu alasid kokku 700 hektaril – 500 hektaril Eestis ja 200 hektaril Lätis. Projekti toel on 2025. aasta alguseks meie maastikupilti tagasi toodud 74 hektarit puisniite, millele lisaks on taastamises veel 70 hektarit. Lätlastel on taastamistöid tehtud 55 hektaril, lisaks on tööd käimas 11 hektaril.

2025. aastal jätkuvad Eestis puisniitude taastamised läbi dünaamilise hanke, mis erineb varasemast avalikust hankest seetõttu, et hankes saavad osaleda vaid eelnevalt hankesse registreerunud partnerid. Hankesse saab registreeruda Riigihangete Registri veebilehel https://tinyurl.com/558dps2e Pakkumuse eelduseks on tutvumine kohapealse hankeala tingimustega, kus selgitatakse ja vaadatakse täpsemalt üle taastamisala piirid, laoplatsid ning arutakse läbi väljaveo teed.

Käesoleva aasta esimesed puisniitude taastamisalade tutvumispäevad toimusid 6.-9. jaanuarini Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu ja Lääne-Viru maakonnas, kuhu on taastamisi planeeritud ligi 60 hektaril.

Puisniidu taastamise koolitus 25.02.2025 

 26.02.2025

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus PuisniiduLife projekti raames Lääne-Virumaal puisniitude taastamise koolitus.

Päeva esimene pool veedeti ettekandeid jälgides ja puisniitudele sobivate taastamisvõtete üle arutledes Pajusti klubi hoones, kus akna taga olev suurte tammedega park taamal sujuvalt puisniiduks üle läheb.

Puisniitude taastamise koolituse päevakava | 426.81 KB | pdf Ettekanne: Puisniitude ökoloogia ja pärandkultuur (Jaak-Albert Metsoja) | 8.99 MB | pdf Ettekanne: WoodMeadowLIFE projekti tutvustus (Jaak-Albert Metsoja) | 13.58 MB | pdf

Pealelõunal liikusid koolitusel osalejad kohaliku taastamistööde korraldaja Ülo Toome juhatusel Haavakannu puisniidule, kus vaadeldi käimasolevaid taastamistöid - võsa ja puude eemaldamine giljotiini ja harvesteriga ning kändude puurimine ja freesimine.Kokku osales koolitusel kümme inimest, enamik neist maaomanikud või taastamistööde korraldajad. Koolituse läbiviijaks oli Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja koolitust kaasrahastas Euroopa Liidu LIFE programm. 

Puisniitude taastamise koolitus Haavakannu looduskaitsealal

Foto: Jaak-Albert Metsoja

Õppepäev "Elustikupuu kujundamine puisniitudel" 26.02.2025

11.03.2025

Kolmapäeval, 26. veebruaril toimus PuisniiduLife projekti raames Lääne-Eestis Ridasel Jaagu-Matsi puisniidul koostöös Eesti Arboristide Ühinguga elustikupuude kujundamine. Kokku osales üritusel 20 inimest.

Päeva esimene pool oli pühendatud teoreetilisele osale ja ettekannete kuulamisele. Heidi Öövel Keskkonnaametist tutvustas projekti eesmärke ja taastamise hetkeolukorda, Ilona Lepik rääkis puisniitudega seotud elustikust ning elustikupuude vajalikkusest. Marjaana Rim tutvustas teiste riikide näitel sarnaseid ettevõtmisi, meetodeid ja nende hilisemaid seiretulemusi. Aino Mölder Luua Metsanduskoolist andis ülevaate puude veteraniseerimisest.

Pärast ettekannete kuulamist liiguti üheskoos puisniidule ja jätkati praktiliste töödega. Veteraniseerimistöödeks valiti välja elupaigatunnusteta nooremapoolsed puud, mis oleksid muidu taastamistööde käigus eemaldatud. Meetoditest kasutati pesaõõnsuste, rähniaukude, looma kraapejälgede/närimisjälgede ning välgutabamuse imiteerimist. Neli meeskonda kujundas päeva lõpuks elustikupuuks 10 puud, millest enamus olid tammed. 

Elustikupuude kujundamine aitab täita vanuselünka kui puudu on just vanadest elupaigatunnustega, näiteks õõnsustega ja surnud puudest. Sellistest puudest saavad kasu nii kõdupuiduputukad, linnud, nahkhiired, ühiselulised herilased, mesilased, sipelgad kui ka samblikud ja seened.

Töödele järgneb tulevikus seire, et teada saada, millistele liikidele meil Eestis sellistest puudest kasu on.

Päevakava | 180.29 KB | pdf Ettekanne: PuisniiduLife projekti tutvustus (Heidi Öövel) | 7.45 MB | pdf Ettekanne: Veteraniseerimine (Aino Mölder) | 1.61 MB | pdf Ettekanne: Elupaikade loomine veteraniseerimise teel - teiste riikide näitel (Marjaana Rim) | 2.09 MB | pdf

Tekst ja foto: Marjaana Rim

Õppepäev „Puisniitude varjatud elurikkus – samblad ja samblikud“ ning puisniitude virtuaalnäitusega tutvumine 

 17.04.2025

Keskkonnaameti PuisniiduLife-i projekti raames toimus 15.04.2025 Nedrema puisniidul õppepäev „Puisniitude varjatud elurikkus – samblad ja samblikud“ ning Eesti Kunstiakadeemia tudengite koolitööna valminud liitreaalsusel põhineva näituse „Väikesed elud“ esitlus.

Sammalde ja samblike õpet juhendas looduskaitsebioloog Piret Lõhmus. Koolituse eesmärk oli pakkuda õpetajatele ökoloogilisi teadmisi kui ka liigitundmise oskusi puisniitude epifüütsete samblike-sammalde vallas, selleks, et õpetajad saaksid vajadusel ise lastega läbi viia õuesõppe tundi puisniidu (või ka vanade parkide) vähemärgatavast elustikust.

Eesti Kunstiakadeemia tudengite koolitöö raames valminud äppide kasutusvõimalusi õuesõppel ja koolitundide osana tutvustasid Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteadur, uusmeedia külalisõppejõud Taavi Varm ja kunstiteaduse doktorant ja lektor Andrus Laansalu. Valminud 5 nutimängu: „Uue aja mesinik,“ „Taimeleidja,“ „Coda,“ „Sosinad,“ „Taimedega jalutaja“ jaoks käisid tudengid ainest ammutamas just Nedrema puisniidul, mis on üks Eesti suurimaid hooldatavaid puisniite.

Õppepäeval osalesid üldhariduskoolide ja huvikoolide õpetajad, looduskeskuste juhendajad ja erinevate loodus- ja keskkonnateemasid ühendavate võrgustike liikmed.

Perepäev “Märka tolmeldajat!” 

23.04.2025

Perepäev “Märka tolmeldajat!” toimus 19. aprillil kell 10.00–13.00 Tartu loodusmajas.

Päev pakkus mängulisi tegevusi, mis aitasid mõista tolmeldajate ja elurikkuse tähtsust; ülevaadet Rohelise kooli Eesti-Norra koostööprojektiga loodud õppematerjalidest; võimalust avastada puisniite läbi virtuaalnäituste; harivat õueskäiku, mille raames sai tutvuda loodusmaja pargi elustikuga, kuulate linnulaulu ja saada kasulikke nippe oma koduaia rikastamiseks. Meisterdusena valmisid seemnepropellerid, avatud oli loomatuba.

Perepäeva toimus EEA and Norway Grants toel, et aidata kaasa rohelisema ja kaasavama Euroopa loomisele. Virtuaalnäituse töötuba toimus Eesti-Läti ühise PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE projekti toel.

7.05 esitleti EKA esisel muruplatsil puisniiduteemalisi videomänge

08.05.2025

EKA UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli projekti WoodMeadowLIFE raames valmisid Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakondade koostöös puisniitude teemalised eksperimentaalsed mängud, mis kompavad piire videomängude ja kunsti vahel.

EKA tudengid arendasid EVA Lab´i kursuse käigus välja liitreaalsusel põhinevad mängud, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna otse mängija ümber. «Väikeste elude» näituseprojekt toetub bioloogiapõhistele andmetele, aga kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärk on näitusel osaleja suunata puisniitude probleemide üle järele mõtlema.

Videomäng kui aktiivselt kaasav kunstivorm võimaldab luua ruumi, kus mängude väljamõtlemine sünnib enesepeegeldusest ja sisemisest tähendusloome soovist.

Mängud on allalaetavad nii Google Play poes kui ka Apple App Store’is.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.

Projektijuht: Riin Alatalu

Juhendajad: Taavi Varm, Andrus Laansalu, Jaagup Irve, Amanda Warner, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid: Ako Allik, Bob Bicknell-Knight, Kairi Getman, Mihhail Grigorjuk, Joel Jõevee, Marie (Müü) Kanger, Caitlyn Kesa, Lene Lekše, Anett Maiste, Rosa-Maria Katariina Nuutinen, Yiyang Sun

Taavi Varm saates Labor kõnelemas videomängudest puisniidul.

 ​ ​

​

Talvine puisniiduretk Loode tammikus 06.01.2024

Laupäeval, 6. jaanuaril 2024 kell 11 ootame looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal.

Talvisel puisniiduretkel räägime Loode tammiku ajaloost, Eesti puisniitude ajaloost ja heinateo kommetest üldisemalt. Teeme paari kilomeetrise tiiru puisniidul ja looniidul, arutleme, millised liigid on Eesti pärandkooslustele iseloomulikud ja kuidas nende liigirikkus on seotud inimese tegevusega. Loodetavasti õnnestub näha ka loomade või lindude tegevuse jälgi ja lume alt mõnda taime või seent. Retke ajaline kestvus  on 1,5 tundi.

Matkal liigume piki matkarada, väljaspool kruusateed. Selga palume panna ilmastikule vastav riietus, jalga kas kummikud või matkasaapad. Kui lumi juhtub maas olema, tasub panna ka säärised, et lumi saapasäärest sisse ei läheks. Kaasa soe jook. Matka järgselt ootab osalejaid soe supp.
Retke juhendab Triin Reitalu, kes on Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige. Oma teadustöös tegeleb Triin koos teiste uurimisrühma liikmetega erinevate pool-looduslike koosluste taastamise küsimustega, aidates valida taastamiseks sobivaid alasid, uurides, millest taastamise edukus sõltub ja aidates välja töötada mõõdikuid, millega taastamise edukust hinnata.
Retk korraldatakse ja rahastatakse projektist WoodMeadowLIFE ning see on osalejatele tasuta.

Rootsi delegatsiooni külaskäik WoodMeadowLIFE projektialadele 

19. ja 20. märts 2024 võõrustas WoodMeadowLIFE projekt neljaliikmelist delegatsiooni Rootsist Gotlandi maa-ametist (Gotland Länsstyrelsen).

Kahe päeva jooksul jagati kogemusi puisniitude taastamisest ja hooldamisest ning külastati projektialasid Läänemaal ja Rapla maakonnas, Märjamaal. Tutvuti erinevatel aegadel hooldatud alade ja hoolduseks kasutatava tehnikaga ning imetleti nii loodushoiutoetuse kui WoodMeadowLIFE projekti raames Eesti maastikupilti tagasitoodud eriilmelisi puisniite. Kohtumise lõpetasime Eesti kui kogu maailma mõistes unikaalsel Nedrema puisniidul, Pärnumaal, mis on üks Eesti ja Põhja-Euroopa suurimatest hooldatava pindalaga pärandkooslustest. Nedrema puisniidul on leitud 236 liiki soontaimi, ühel ruutmeetril on loendatud lausa 54 liiki soontaimi.

Rootslaste külaskäigu fookus oli suunatud taastamispraktikale ning sellele, kuidas toimub PuisniiduLife projektis maaomanike kaasamine ning hankeprotsess. Saadud teadmisi ja kogemusi rakendavad rootslased LIFE programmi uue projektitaotluse koostamisel, mis saab olema suunatud väljaspool Natura 2000 alasid lubjarikkal pinnasel levivate pärandniitude taastamisele.

Putukahotellide ehk -pesilate ehitamise töötuba Kuressaare loodusfestivalil 

Laupäeval, 13. aprillil kell 12.30-14.00 olid loodushuvilised oodatud Aavikute majamuuseumi (Vallimaa 7, Kuressaare) hoovi, kus Kuressaare loodusfestivali raames toimus putukahotellide ehk -pesilate ehitamise töötuba. 

Putukatel on lisaks taimede tolmeldamisele ökosüsteemis mitmeid olulisi rolle. Näiteks aitavad nad kaasa maha langenud lehtede ja puude lagunemisele või täites tähtsat osa lindude toiduahelas. Üheks putukate elurikkuse toetamise võtteks on koduaedadesse putukahotellide rajamine, aidates sellega kaasa liikidele talvitumise, paljunemise või varjetingimuste loomisele. Mida erinevamast materjalist on nö tubade sisemus, seda erinevamaid putukaid sinna elama asub.

Töötuba juhendas erumetsaülem Leo Filippov. Valminud putukapesilad leidsid koha inimeste koduaias ja Saaremaa puisniitudel. Üks koostöiselt valminud pesila pakub aga avastamisrõõmu nii Aavikute majamuuseumi hoovis toimetavatele putukatele kui muuseumi külastajatele.

Töötuba viidi läbi 10.-14. aprillini toimunud Kuressaare II loodusfestivali “Loodus minu ümber” raames. 

Puisniitude taastamine edeneb, kuid võtab aega

Heidi Öövel

PuisniiduLife´i projektijuht

Arikkel ilmus 2024. aasta mai pärandniitude taastajate ja hooldajate uudiskirjas: Infokiri nr 4 - mai 2024

PuisniiduLIFE projektil on käsil kibekiired ajad. Suurem osa projekti tegevusi on juba alanud või kohe algamas, mistõttu ongi hea aeg anda ülevaade hetke olulisematest sündmustest.  

Projekti peamine eesmärk on vanade, kinnikasvanud puisniitude taastamine, kokku 500 hektaril Eestis ja 200 hektaril Lätis. Eestis asuvate projektialade asukohad on leitavad Maa- ja Ruumiameti Pärandniitude rakendusest. Seatud taastamise eesmärki ei ole aga sugugi lihtne saavutada. Takistuseks võib olla nt keerukas ligipääsemis, liigniiske- või kivine pinnas. Ka võib aastakümneid hoolduseta jäänud puisniidust on kujunenud väärtuslik mets, mistõttu taastamine ei ole enam mõistlik. Hinnangu andmisel, kas ja kuidas puisniitu taastada, on abiks projekti kaasatud metsa- ja niidueksperdid. Oluline roll lõpliku taastamisplaani kokkupanekul on aga nii maaomanikul kui ka tulevasel puisniidu hooldajal. 

Tänaseks on kõik projektialad ekspertide poolt üle vaadatud ning suurema osa maaomanikega ka ühendust võetud. Tagasiside on olnud positiivne ning rõõm on tõdeda, et huvi oma puisniite taastada on paljudel maaomanikel. Kellel aga pole võimalust või soovi niitu ise hooldama hakata, aitame leida sobiva rentniku.

Projekti esimestel aastatel taastati projektialadel puisniite kokku 27 hektaril. 2024. Aasta alguses kuulutasime välja avaliku hanke, et leida taastajad 80 hektari puisniidu tarvis. Neist 16 hektaril on juba taastamistööd lõpusirgel ning ülejäänutel jätkuvad taastamistööd pärast pesitsusrahu lõppu. Mai alguses loodame välja kuulutada hanke veel 52 hektari puisniitude taastamiseks. Hetkel juba töötame ka uute alade ettevalmistamisega sügiseseks hankeks, et ka ülejäänud projektialadel asuvad puisniidud saaks taastatud. 

Lätis koordineerib projekti tegevusi Läti Looduse Fond ning nende toel on hetkel Põhja - Gaujas taastamisel ligi 50 hektarit puisniite. Samas jätkub töö uute alade inventeerimise ning taastamiste planeerimiseks. 

Meie liigirikkad puisniidud on kujunenud sadade aastate jooksul, mistõttu on nende taastamine keerukas ning eeldab sellekohaseid teadmisi, et vältida kogenematusest koosluse rikkumisi. Julgustame nii taastajaid kui hooldajaid osalema puisniidu teemalistel koolitustel, millest järgmine on kavas juba augustis. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt läbiviidaval koolitusel selgitatakse puisniidu taastamise põhimõtteid ning demonstreeritakse taastamistöödeks kasutatavat tehnikat. 

Lisaks taastamistegevustele jätkub projektialadel liigispetsiifiline seire ning taastamise edukuse jälgimine. Näiteks eelmisel suvel leidsid Eesti loodusteadlased projekti raames Abruka saarel looduskaitsealuse eremiitpõrnika (Osmoderma eremita) isendi, keda seni oli leitud vaid Lõuna-Eestist Koiva jõe äärsetelt puisniitudelt. Kaitsealuseid liike aga on projektialadelt leitud teisigi, mistõttu ootame huviga eelseire tulemusi.

Peatselt on valmimas puisniitude pärimusega seotud uuring, mille raames töötati arhiivides, viidi läbi intervjuusid ning koguti kokku puisniitudega seotud kohapärimust. Uuringu tulemused avaldatakse Maa- ja Ruumiameti Kohapärimuse kaardirakenduses. 

PuisniiduLIFE projekti tegemistega saad olla kursis ka Eesti pärandniitude Facebooki lehte jälgima asudes.  

2. juulil tähistasime pärandniitude päeva Nedrema puisniidul

Puisniitude ainulaadsusest ja erakordusest saab kõige paremini osa ikka niidul viibides. Heinamaarjapäeval, 2. juulil oli meil harukordne võimalus pärandkooslusega tutvust teha lisaks vahetule kogemusele ka virtuaalselt. Eesti Kunstiakadeemias valminud ja vaid paariks tunniks avanenud pärandkoosluste virtuaalnäitus keskendus Nedrema puisniidu looduse mitmekesisusele ja pärandile. Tänu tehnikale õnnestus meil piiluda nii puutüve sisemusse kui teha ajarännak päikesetõustust päikeseloojangusse. Kõlas looduse ürgsusest inspireeritud Maarja Nuudi looming ning niitudega seotud taimetarkust jagas botaanik Marje Loide.

Hiiu folgi loodusretk viis meid Helgi Põllo juhendamisel Kassari puisniitudele

Puisniidud on lahutamatu osa meie maastikust ning üks vanimatest inimese ja looduse koosmõju tulemusel tekkinud kooslustest. Hiidlase jaoks on puisniitude kohta suupärasem öelda niidimets ja neid on Kassaris olnud rohkesti.
Retkejuht Helgi Põllo pajatas meile lugusid hiidlase toimetulekust ja looduskeskkonna tundmisest ning selle oskuslikust ning säästlikust kasutamisest puisniitudega seonduvalt. Arutleti puisniitude vajalikkuse üle, aga räägiti ka heinategemisest ja söödavarumisest ning muudest, rohkem "vana aja" hiidlase argielu asjadest.

Hiiu folgi loodusretk viis meid Kristiina Hellströmi juhendamisel Neitsimäe puisniidule 

Puisniit – hõreda puistuga heinamaa – oli traditsioonilisel kultuurmaastikul tavaline, tänapäeval aga suur haruldus. Puisniidud on meie kõige liigirikkamad maastikukooslused, kus võib ühel ruutmeetril kohata üle 70 erineva taimeliigi. Kauni maastiku säilimiseks on tarvis iga-aastane niitmine ja niite koristamine, samuti puude ja põõsaste kujundamine.
Igal niidul oli oma nimi, mis on üles täheldatud juba mõisakaartidel. Sajanditepikkuse ajaloo jooksul on niitudel muutunud nii nimed kui ka puisniidud ise. Mõned niidud on viimasel poolsajandil traditsioonilisel moel hooldamata jäänud ja nad on seetõttu kinni kasvanud, aga õnneks leidub inimesi, kes oskavad hinnata puisniitudega seotud väärtusi ja on neid asunud taastama ja iga-aastaselt hooldama. Üheks selliseks hoole ja armastusega taastatud niidimetsaks on ka meie poolt külastatud Neitsimäe puisniit, kus oma kogemust puisniitude taastamisest jagas sealne maaomanik. Määratud said nii puu- kui rohurindes valitsevad liigid ning kuna käes oli heinaaeg, uudistasime niidu hoolduseks kasutatavat väiketehnikat. Teel Neitsimäe puisniidule imetlesime Hiiumaa suurima ümbermõõduga pärna ning tegime tutvust Kassari mõisa säilinud pärandiga.

Puisniidu taastamise koolitus Pärnumaal

9. augustil toimus Penijõel ja Karuse-Linnuse hoiualal puisniitude taastamise koolitus, millest võttis osa ja sai tunnistuse 14 osalejat. 
Koolituse viis läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühingust Jaak-Albert Metsoja, kes päeva esimeses pooles andis osalejatele ülevaate puisniitude ökoloogiast ja pärandist ning tutvustas PuisniiduLIFE projekti tegevusi, sh projektitegevuste täpsemaid nõudeid. Päeva teises pooles tutvuti taastamistöödega Karuse-Linnuse hoiualal, kus Janno Torop andis ülevaate puisniidu taastamise esimesest etapist - võsa eemaldamisest giljotiiniga ning materjali väljaveost madala erisurvega tehnikaga. Kogemusi vahetati ka selle osas, kuidas puistu struktuuri kujundada ning millised alad taastamiseks sobivad.

Viited varasemate koolituste slaididele: link1; link2.

Sügisene puisniiduretk Alam-Pedjal  

Keskkonnaameti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE projekt kutsub hingedepäeval, 2. novembril kell 13 sügismatkale Alam-Pedja looduskaitsealal. Retkejuhiks on bioloog, õpetaja ning kirjanik Juhani Püttsepp.

Alam-Pedja looduskaitseala sai alguse 1994. aastal ning tänavu tähistab 30. juubelit. Looduskaitseala siniseks selgrooks on Emajõgi oma vanajõekooldudega, Põltsamaa ja Pedja jõed, roheliseks sisuks kraavitatud ja kraavitamata sood, madalad metsad, laiad luhad, kunagised kullahinnas heinamaasiilud. Vaaremade ja -isade ajal, sada aastat tagasi olidki Emajõe kallastel vaid puisniidud, kust korraga sai kätte nii heina kui ka kütte, kevadel lisaks kasemahla.

Juhani Püttsepp on uurinud puisniidukooslusi Laelatu puisniidul Zooloogia ja Botaanika Instituudi taimede ökofüsioloogia töörühmaga. 2001. aastal kutsus looduskaitseühingu Kotkas juhataja Einar Tammur teda üles kirjutama Alam-Pedja kaitsealal elavate kalurite, mesinike, metsavahtide jt mälestusi. Selle tosinkond aastat kestnud materjalide kogumise põhjal on ilmunud raamatud „Mees, kes puutus põtra“ ja „Alam-Pedja lood“.

Eesti Looduse fotovõistluse „Pärandit kandvad puisniidud“ ERIAUHINNA pälvis Margus Opp

Eesti suurim loodusfotokonkurss tähistas tänavu kahekümne viiendat juubelit. 6. novembril Tartu Loodusmajas peetud fotovõistluse lõpupeol jagati auhindu parimatele looma-, taime- ja seenefotodele ning anti välja mitmeid eriauhindu.

Uudsena anti seekord koostöös Keskkonnaameti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“, mille pälvis Margus Opp hommikusel Laelatu puisniidul jäädvustatud fotoga. Pildi saamislugu kirjeldas autor nii: „Ühel kevadsuvisel varahommikul läksin Laelatu puisniidule kuldkingi pildistama. Peagi tõusis päike. Nähes tekkinud udu ja valgusolusid, keskendusin maastiku pildistamisele“.

Võistlusele esitati kokku 1250 pilti, neist üldarvestuses 1130 fotot 195 autorilt ja noortekategoorias (kuni 16-aastased) 120 pilti 29 autorilt.

Eesti Looduse 2024. aasta fotovõistluse võidutöödega saab tutvuda veebilehel. 

21.11.2024 Toimus PuisniiduLife-i

projektipartnerite veebikohtumine

Kohtumisel tehti kokkuvõtteid 2024. aasta tegevustest ja eesmärkidest, lepiti kokku vahearuande esitamise tähtaeg ning projekti juhtrühma järgmine koosolek. Lisaks anti ülevaade suvel läbi viidud monitooringu tulemustest.

PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE projektialad said teabetahvlid

Eesti ja Läti puisniitude taastamise projekti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) raames paigaldati Keskkonnaameti tellimusel Eesti projektialadele puisniitude väärtusi, levikut ja seisundit tutvustavad teabetahvlid.

Talvematk Laukna puisniidul 

Jõulukuu 7. päeval toimunud talvematk viis meid Marko Valkeri juhendamisel Laukna puisniidule Raplamaal. 

Talvisel puisniiduretkel tegime tutvust niidutaimede ja -loomade kohastumusega talve üleelamiseks, kõnelesime puisniitude kujunemisest ja väärtustest ning oma kogemust puisniitude taastamisega seoses jagas Veiko Ülejõe. Toredaid mälestusi puisniitudelt heina ja muude loodusandide varumisega seoses jagas meiega maaomanik Ulve.

Sipa projektialale on iseloomulik, et sealsed puisniidud on väiksed ja mööda küla laiali. Ent vaatamata ala väiksusele, on tegemist äärmiselt mitmekesise ja eriilmelise puisniiduga, kus erinevaid taimeliike on alalt kokku loendatud enam kui 150. Suvisel ajal võib alal õitsemas näha mitmeid orhideesid ning alalt on leitud püst-linalehikut, mis on iseloomulik eelkõige Raplamaa ja Harjumaa niitudele

Taastamise käigus alalt kokku kogutud kivikuhjad pakuvad varju väikekiskjatele nagu metsnugis ja kärp, vanad kuivanud puud aga kodu musträhnile. Metskitse, jänese, rebase ning pisinäriliste lumele jäetud arvukad jäljeread tuletasid meelde, et ka talvine loodus pakub põnevaid kohtumisi metsloomade ja lindudega, kui vaid oskad näha ja kuulata.

Jõulukuu puisniiduretkel osales kokku 33 inimest.

Ilmunud on viies pärandniitude taastajatele ja hooldajatele suunatud uudiskiri

https://mailchi.mp/baf172b54462/prandniitude-infokiri-5

Head lugemist!

Keskkonnaameti ja Erametsaliidu kohtumine 04.04.2023 Nedremal

4.aprillil 2023 kohtusid Nedrema  looduskaitseala taastataval puisniidul Keskkonnaameti ja Erametsaliidu ning erinevate metsaühistute esindajad. Kuna paljud metsaomanikud omavad ka kinni kasvanud puisniidualasid, siis tutvustasime lähemalt ka WoodMeadowLIFE projekti sisu ja võimalusi.

Teemade ring, mida käsitleti puisniitude puhul oli tõeliselt lai – maaomanike roll puisniidu omanikuna ja projektis osalemisel, puisniidu väärtused, puistu struktuur, karjatamine vs niitmine, praktilised taastamisvõtted, toetuste süsteemid ja summad, probleemid raiutud puidu realiseerimisel.

Samuti tutvuti taastatava alaga, kus raie oli tehtud ning ala taastamine oli lõpetamisel.

Kaitsealade päeva retk Viidumäe puisniitudel 24.05.2023

Euroopa kaitsealade päeval, 24.mail, kohtusime ca 30 saarlasega, et üheskoos uudistada Viidumäe puisniite. Kaitsealade päeva teemaks oli sel aastal pärandi hoidmine - oma juurtele toetudes loome tulevikku. Kuna puisniidud on väga suured pärandi kandjad, olles osa Eesti traditsioonilisest maastikust ja rahva kultuuriloost, siis kutsusime ka WoodMeadowLIFE projekt poolt huvilisi tutvuma ühe ainulaadse Eesti piirkonna puisniitude ajaloo ja pärimusega. Kohalik bioloog Triin Reitalu ja tema ema Mari Reitalu jagasid lugusid ja meenutusi ajaloost, puisniidu hooldamise muutustest ajas ja liigirikkusest. Kaasas oli ka Mäepa puisniidu omanik ja hooldaja, kellele jagati kiidusõnu niivõrd hästi hoitud puisniidu eest. 

Rahvusvaheline puisniidu konverents 12.-14.06.2023

12-14.juunil 2023 võõrustas WoodMeadowLIFE projekt koos partneritega Pärnumaal nii Eesti niidu huvilisi kui ka väliskülalisi Lätist, Leedust, Rootsist, Soomest, Belgiast, Tšehhist ja Inglismaalt.

Kokku tõi teadlased-eksperdid-praktikud-ametnikud erinevatest riikidest ühine huvi puisniitude vastu. Eesti oli kohtumiseks parim paik, kuna pea pooled - tervelt 42% - boreaalse piirkonna fennoskandia puisniitudest /6530*) asuvad siin. Konverentsiga tähistame ühtlasi puisniidu teema-aastat Eestis ja samuti on praegu parim aeg, et näha ja näidata meie niite täies ilus õitsemas. Kolme päeva jooksul jagasimegi kogemusi puisniitude taastamisest ja hoidmisest, külastasime Eesti kuulsamaid Nedrema ja Laelatu puisniite ning kuulsime puisniitude käekäigust meie naaberriikides ja kaugemalt.

Ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehelt - Conference "Keeping wooded meadows - Nordic-Baltic practices" | Keskkonnaamet 

Pärandniitude päeva tähistamine Raplamaa puisniitudel 11.07.2023

11.juuli, kell 16.00 - 19.00 toimus Juurimaa tallis, Raplamaal pärandniitude päeva tähistamine.

Praegu on aeg, mil vanarahvas korjas ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka aeg, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õiteehtes. Just nendel põhjustel tähistame me kolmandat korda pärandniitude päeva - selleks, et väärtustada ja hinnata Eesti kõige elurikkamate koosluste tähtsust nii Eesti looduse mitmekesisuse kui ka Eesti kultuuriloo ja identiteedi hoidmisel.  

Õhtupoolikul saab kätt proovida vikatiga niitmisel, nii nagu tegid seda meie esivanemad. Puisniidu ilu saab nautida lühimatkal hobustega. 

Päevakava:
Kogunemine ja tervitus
Pärandniitude olemus ja pärimus 
Vikatiga niitmise õpetus ja praktika - Priit Kuke juhendamisel
Ratsaretk puisniitudel - Juurimaa tall juhendamisel
Pakume osalejatele ka kerget ampsu.

Woodmeadowlife avakoosolek ehk kickoff 17.03.2022

17. märtsil toimus Pärnumaal WoodMeadowLIFE avakoosolek, koostöö sihtide seadmist järgmiseks viieks aastaks. Avakoosolekul tutvustasid projekti partnerid nii Eestist kui Lätist lähiaastate tegevusi. Samuti osalesid hooldajate ametkondade esindajad. Koostöös said vastused mitmetele praktilistele küsimustele ning inspiratsiooni ka edaspidiseks. 

Projekti infopäev 09.05.2022

9. mail kell 14-17 toimus Keskkonnaameti Penijõe kontoris Pärnumaal projekti infopäev, kus tutvustasime WoodMeadowLIFE projekti tegevusi, sisu ning tingimusi. Samuti jagasime infot, kuidas saab projektiga liituda. 

Projekti juhtrühma koosolek 24.05.2022

24. mail toimus Laelatul WoodMeadowLIFE juhtrühma koosolek, kus projektijuht Heidi Öövel andis liikmetele ülevaate projekti tegevustest ja olukorrast. Samuti tutvustasid projekti eksperdid Läti partneritele Laelatu puisniidu liigilisi väärtusi.

Projekti ekspertide kohtumine 25.05.2022

25. mail kogunesid projekti niidu- ja metsaeksperdid, et arutada puisniitude taastamise võimalusi. Olulisemateks märksõnadeks olid väärtused, koostöö ja maaomanikud. Ehk siis oluline on, et vanadel kinnikasvanud puisniitudel taastamisi planeerides säiliksid nii metsa- kui niidukoosluse väärtuslikud liigid. Selleks on vaja ekspertidel teha koostööd nii omavahel kuid ka maaomanikuga, kes soovitatud tegevusi hakkab täide viima ja hiljem ala hooldama. 

Kontsert-piknik Nedremal 28.05.2022

28. mail toimus Nedrema looduskaitsealal LIFE 30 juubeli tähistamine. WoodMeadowLIFE projekt korraldas kontsert-pikniku. Mõtisklesime ja rääkisime puisniitude pärimusest, mis rolli mängisid puisniidud vanasti talurahva elus ning kuidas on lood praegu. Muusikaga toetas ja esines Rändaja.

LIFE Bridging the Gap lõpuseminar Rootsis 31.05.-02.06.2022

Mai lõpus osales PuisniiduLIFE projektimeeskond Rootsis Linköpingus LIFE projekti „Life Bridging the GAP“ lõpuseminaril, mis keskendus kaitsealuste liikide nagu eremiitpõrnika, põderpõrnika ja Cerambyx cerdo elupaikade taastamisele. Tegemist on liikidega, kes eelistavad elupaigana vanu hõredaid tammikuid ja tammepuisniite.

Elupaikade loomiseks ja populatsiooni kiiremaks taastumiseks olid taastatud vanad tammikud. Kuna eremiitpõrnika tõugud arenevad peamiselt tammeõõnsuste niiskes mädapuidus, siis katsetati kõduga täidetud suuri pesakaste, kuhu valgus sisse sadevesi. Pesakastid aitasid luua uusi sobivaid elupaiku ning tekitada liikumiskoridore.

Samuti tutvustati erinevaid puude veteraniseerimis tehnikaid, kus tahtlikult vigastatakse nooremaid puid, et luua elupaiku, mis muidu on ainult väga vanadel puudel. Arboristide abiga imiteeriti välgu tabamust, okste murdu, metsloomade kahjustusi, loodi puuõõnsusi jne. Oluline on, et tegevusi viiakse läbi puudel, mis muidu niikuinii oleks eemaldatud ning kindlasti mitte vanadel puudel. Katsetati ka puude nakatamist seenhaigustega, et kiirendada kõdunemist ja puuõõnsuste teket. Põderpõrnikale ja teistele putukatele oli loodud erineva kõrgusega püsti liivas asetsevatest puutüvedest hunnikud.

Sarnaseid tegevusi on planeeritud katsetada ka PuisniiduLIFE projektis.

Pärandniitude päeva matk 02.07.2022

2. juulil, pärandniitude päeval ühendasid kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. PuisniiduLIFE raames toimus matk Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal, Sipa projektialal. 

Ajalooliselt korjas vanarahvas heinamaarjapäeval, 2. juulil ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka päev, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õieehtes.

Teist aastat tähistataval pärandniitude päeval soovimegi väärtustada ja hinnata Eesti kõige elurikkamate koosluste - kasvab ju Laelatu puisniidu kämblasuurusel alal korraga rohkem taimeliike kui kuskil mujal maailmas - tähtsust nii Eesti looduse mitmekesisuse kui ka Eesti kultuuriloo ja identiteedi hoidmisel.

Puisniidu taastamise koolitus Saaremaal 23.07.2022

Avatud Talude päeval 23.juulil toimus koostöös Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Saaremaa Mägiveis OÜ-ga WoodMeadowLIFE projekti puisniidu taastamise koolitus.

Koolitusel anti ülevaade puisniitude ökoloogiast ja pärandkultuurist ning WoodMeadowLIFE projekti eesmärkidest ja tegevustest. Samuti käsitleti praktilise poole pealt, kuidas valida taastamisala, kuidas kujundada puude ja põõsaste struktuuri, näidati giljotiinitööd, okste ja ümarmaterjali väljavedu, harvesteritööd ning kändude freesimist ja kivide eemaldamist.
Osalejatele väljastati tunnistus, mis on vajalik edaspidi taastamistööde korraldamisel ja läbi viimisel.

Projekti infopäev Kihnus 15.09.2022

15.09.2022 toimus Kihnus WoodMeadowLIFE projekti infopäev, kus andsime ülevaate puisniidu taastamise projektist, eesmärkidest ja tegevustest ning vastasime kohalike ja maaomanike küsimustele. Samuti külastasime koos maaomanikega projektialasid.

Puisniidu taastamise koolitus 22.11.2022 Muhus

22. novembril viis Pärandkoosluste Kaitse Ühing läbi WoodMeadowLIFE puisniitude taastamise teise koolituse, mis toimus Muhus. Koolitus koosnes kahest osast – teoreetiline ja praktiline pool. Tubast ehk rohkem teoreetilisemat poolt viis läbi Jaak-Albert Metsoja - tutvustati puisniidu ökoloogiat, ajalugu ning väärtusi. Samuti selgitati teoreetilist taastamise osa – et ikka pärast taastamist oleks kooslus puisniidu nägu ning võimalikult palju elurikkuse elemente oleks säilitatud.
Koolituse teise poole oldi õues ja tutvuti käimasoleva puisniidu taastamisega LIFE connecting meadows- LIFE sidusad pärandniidud projektialal Muhus, Väinamere hoiualal. Muhu Varahaldus poolt taastataval puisniidul tutvustas Erkki Noor ala ning rääkis ka maaomaniku soovidest taastamise osas.