""
KESKKONNAJÄRELEVALVE
Keskkonnainspektsioon jätkas 2020. aastal oma tavapärast järelevalvet, kohandades seda eriolukorrast tulenevate piirangutega. Lisaks osutas inspektsioon politseile eriolukorras ametiabi liikumispiirangutest kinnipidamise kontrollimisel.
2020. aastal olid järelevalve prioriteediks jäätmed, nii nagu mitmel varasemal aastal. Jäätmevaldkonda tuleb ka edaspidi tähelepanu all hoida. Suuremad probleemid on ehitus-lammutusjäätmete, prügilate, piiriülese jäätmeveo ja pakendijäätmetega. Probleemide lahendamiseks vajab riik rohkem infot ja sellele saab kaasa aidata digipööre.
Eesmärgiks oli ka suurendada keskkonnateadlikkust, et ennetada rikkumisi ning selgitada ameti tegevusi kommunikatsiooni ja keskkonnahariduse abil.
- Eriolukorra nõuetest kinnipidamist kontrolliti 402 korral, kokku 3719 tundi.
- Kontrollimisel osales 129 järelevalvetöötajat.
- Enim kontrolle toimus Harju-, Põlva- ja Tartumaal.
- Kuna eriolukord tõi tavalisest rohkem inimesi loodusesse ja kalavetele, kaasnes sellega ka keskkonnalaseid rikkumisi.
Keskkonnakuriteod ei tohi ära tasuda
Keskkonnakuritegevus muutub järjest suuremaks probleemiks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. See on suhteliselt madala riski ja kõrge kasumlikkusega tegevus ning sellel on tugevad seosed organiseeritud kuritegevusega. Seetõttu tuleb keskkonnakuritegevusse suhtuda sama suure tõsidusega ja selle vastu võidelda samade meetoditega kui teiste majanduskuritegevuse ja peitkuritegevuse liikidega.
Keskkonnajärelevalve andmed näitavad, et viimasel viiel aastal jääb keskkonnakuritegude arv vahemikku 21 kuni 41 kriminaalasja aastas.
Keskkonnakuriteod muutuvad aga raskemaks ja keerulisemaks. Tegevus toimub gruppides ja neile on raskem jälile jõuda. Kui varem oli suurim mure röövpüüdjate grupiviisiline tegevus Peipsi järvel ja Pärnu lahel, siis nüüd on raskuskese kandunud ebaseaduslikule riikidevahelisele jäätmeveole.
Aastaraamatu viimane uuendus 30.08.2024
Viimati uuendatud 18.02.2025