Aastaraamat 2020

Endiselt on probleeme ehitusjäätmetega. Jäätmed veetakse kiiruga vaheladustusplatsidele, kus neid üritatakse sorteerida väga algeliste võtetega. Väärtuslik materjal saadakse kätte, aga ülejäägi peaks viima prügilasse, mille eest tuleks maksta. Kui seda ei raatsita teha, jäävadki jäätmehunnikud platsile seisma ja kasvavad.  

Probleemi aitaks ennetada ehitusjäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Oluline on, et liigiti kogumise oleks sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas ja seda nõuet täidetaks. Järelevalves on põhiroll kohalikel omavalitsustel. Keskkonnaamet toetab omavalitsuste ametnikke menetlusalaste teadmiste omandamisel.  

2020. aastal toimus Keskkonnainspektsiooni algatusel 31 kontrolli koostöös kohalike omavalitustega. Kontrolliti ehitus-lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumist vastavalt ehitusprojektis ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatule ning jäätmete üleandmist luba omavatele käitlejatele.

Ehitus- lammutusjäätmete alaste kontrollide koguarv oli 136. Sealhulgas 61 kontrolli toimusid ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja või tekitaja juures.  

Mitmetel juhtudel olid hoiustatavad jäätmekogused lubatust suuremad. Rikkumistega seoses alustati väärteo- ja haldusmenetlusi, ühe ettevõtte jäätmeluba tunnistati kehtetuks. 

2021. aastal on planeeritud ühiskontroll iga omavalitsusüksusega. 

Uue praktikana alustas Keskkonnainspektsioon drooniga jäätmehunnikute mahtude mõõdistamist. Mõõdistuste alusel on alustatud ka väärteomenetlusi.