""
Hooldatud pärandniitude pindala tõuseb aasta-aastalt
Pärandniitude pindala suurenemisele aitavad kaasa mitmed taastamise meetmed ja hooldustoetused:
- Keskkonnaamet toetab taastamist loodushoiutoetuse ja LIFE projektide abil.
- Taastamistoetust saab taotleda ka keskkonnainvesteeringute keskuselt.
- Riigimaadel korraldab taastamist RMK.
Alates 2000ndate aastate algusest on niidualade taastamist ja hooldamist toetatud riigieelarvest, viimased 13 aastat on toetust maksnud PRIA maaelu arengukava vahenditest. Uusi hooldatavaid alasid lisandub igal aastal. Nii on alates 2007. aastast on poollooduslike koosluste hooldatav pindala suurenenud rohkem kui kaks korda, 34 000 hektarini. 2020. aastal kiideti heaks 829 taotlust kogusummas 5,6 miljonit eurot.
Keskkonnaameti maahoolduse büroo seab pärandniitude majandamisele tingimused, nõustab tööde tegemist ligi tuhande kliendiga ning seejärel kontrollib, kas alad on taastatud ja hooldatud.
Pärandniidud kannavad elurikkust
Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused on Eesti avatud maastike elurikkuse tuumikalad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Hästi hooldatuna on nad olulised elupaigad ligi 700 taimeliigile. Niitudega on seotud paljud putukad, linnud, samblad, samblikud ja mullaelustik.
Mõõdukas karjatamine aitab kaasa niitude säilimisele
Eestis levinud poollooduslike koosluste tüübid on: puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.
Aastaraamatu viimane uuendus 16.08.2024
Viimati uuendatud 18.02.2025