""
Iga metsloom ei vaja abi
Tänu juba asutuste ühendamise eel käivitunud koostööle suurenes hüppeliselt abitute loomade abistamine. Kui 2019. aastal oli 349 loomadega seotud väljasõitu, siis 2020. aastal oli neid 832. Inspektorite kaasamine ja Keskkonnaameti loomaabi teenuse laienemine andsid võimaluse reageerida juhtumitele ka töövälisel ajal. Keskkonnainspektsiooni väljasõitude arv oli 423, Keskkonnaametil 409.
Hättasattunud loomade abistamine on problemaatiline tegevusvaldkond. Tihti nähakse nende juhtumite puhul konkreetset isendit, aga mitte suuremat pilti. Üksikisendite abistamine on väga väikese mõjuga loodusele, aga väga kulukas riigile. Riik peaks reageerima neil juhtudel, kus ühest isendist sõltub liigi heaolu. Tuleb kaitsta liikide elupaikasid, säilitada elupaikade sidusus. Rohkem tuleks tegelda kaitsealuste liikide kui tuvide ja kajakate päästmisega.
Näeme lahendust suuremas koostöös mittetulundusühingutega. Juba praegu teevad nii mõnedki neist väga aktiivset tööd selle nimel, et kõik loomad saaksid päästetud.
Jätkuvalt tuleb rääkida, et inimesed ei sekkuks metsloomade ellu. Võib öelda, et 15 aastat kestnud selgitustöö veelindude talvise toitmise küsimuses on andnud tulemusi.
Pöörame tähelepanu ennetustegevusele. 2020. aastal käivitasime koos teadlaste ja loomaarstidega videokoolituste sarja, kus tutvustame selle teema eri tahke (nt loomapojad, metsloomad linnas, loomade haigused jms). Oleme teema luubi alla võtnud ka keskkonnahariduse õppeprogrammides ja igapäevases kommunikatsioonis.
Vaata õppematerjale metsloomadest ka Keskkonnaameti YouTube`i kanalilt.
Haneliste ja ulukitega seotud kahjud
Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põldudel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.
Kahjude vähendamiseks on linde lubatud põldudelt eemale peletada. Selleks on kasutatud automaatseid ja manuaalseid heli- ja visuaalefekte tekitavaid vahendeid ning töödeldud põllukultuure linde peletavate ainetega. Paraku nende peletusviisidega linnud harjuvad ja meetmete tõhusus järk-järgult väheneb. Seetõttu tellis Keskkonnaamet uuringu, kas jaht on efektiivsem heidutusviis ning kuidas seda lubades vältida ohustatud liikide kahjustamist.
Keskkonnaamet – huvide tasakaalustaja hundijahi küsimuses
Huntide suhtes on jahimeestel, loomapidajatel ja looduskaitsjatel erinevad huvid ja ootused.
Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.
Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks arvestatakse maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas.
Aastaraamatu viimane uuendus 30.08.2024
Viimati uuendatud 18.02.2025