""
Kaevandamine eeldab loa olemasolu
Maavarasid tarbime iga päev. Liiva ja lubjakivi on vaja korralike teede ja hoonete ehitamiseks, põlevkivi elektri tootmiseks jne. Lisaks majanduslikule aspektile peame silmas pidama ka loodust ja keskkonda.
Keskkonnaamet annab nii kaevandamislubasid kui ka kooskõlastusi kaevandatud alade korrastamiseks. Seisuga 30.11.2020 oli Eestis 750 kehtivat kaevandamisluba, 116 geoloogilise uuringu luba, 33 üldgeoloogilise uurimistöö luba, 17 kaevise võõrandamise luba ning 3 maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise luba.
Iga taotluse menetlus ja väljaantav luba on erinev. Kõige väiksema pindalaga mäeeraldis oli Selgase dolokivikarjäär, mis on kõigest 0,37 ha. Kõige suurema pindalaga mäeeraldis on 13824,23 ha suurune Estonia kaevandus. 63% ehk 463 luba on antud riigi maadele, 37% ehk 276 eramaadele. Lubadega kaevandatakse enim liiva ja kruusa. Kõige rohkem kaevandamislube on Harju maakonnas ja kõige vähem Hiiu maakonnas.
Kaevandamist planeerides tuleb kohe mõelda ka karjääri korrastamisele
2020. aastal andis Keskkonnaamet kaevandatud alade korrastamiseks 19 korrastamistingimust ning kooskõlastas 13 korrastamisprojekti. Eestis tunnistati 2020. aastal täielikult korrastatuks neli karjääriala ja osaliselt korrastatuks üks karjääriosa.
- Rõõsa liivakarjäär Harjumaal korrastati veekoguks ning osaliselt rohumaaks.
- Võõbu kruusakarjäär Järva maakonnas tunnistati korrastatuks seetõttu, et keskkonnaluba maavara kaevandamiseks sooviti lõpetada enne kaevandamistöödega alustamist, kuna kruus ei osutunud kaevandamisloa omaniku hinnangul kaevandamisväärseks.
- Kõltsi kruusakarjäär Järva maakonnas korrastati veekoguks. Tulevikus plaanitakse veekogu äärde teha puhkeala.
- Palupera kruusakarjäär Valga maakonnas tunnistati osaliselt korrastatuks. Alale kujundati kena veekogu.
Pildil olev Lasila III kruusakarjäär Lääne-Viru maakonnas korrastati kaitsealuse liigi elupaigaks.
Aastaraamatu viimane uuendus 30.08.2024
Viimati uuendatud 18.02.2025