Mägi-piimputk, ahtalehine kareputk ja emaputk on tänapäeval levinud vaid mõõduka inimmõjuga paikades. Nende kasvukohtade hävimist põhjustavad nii elupaikade hooldamata jätmine kui ka liiga intensiivne inimmõju. Seetõttu pole liikide püsimine ilma planeeritud kaitsekorralduslike tegevusteta võimalik.
Mägi-piimputke ja ahtalehist kareputke ohustab peamiselt ehitus- ja arendustegevus, millega kaasneb sobivate elupaikade hävimine. Liikide seisundit mõjutab ka elupaikade võsastumine traditsioonilise hoolduse lõppemise tagajärjel. „Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke asurkondade pindala on aja jooksul järjest kahanenud ning praegu on nende levik piiratud vaid paarikümne ruutkilomeetriga Tartu linnas ja lähiümbruses. Asurkondade püsimiseks ning elupaikade kvaliteedi parandamiseks on vaja elupaiku taastada ja järjepidevalt hooldada. Selleks tuleb vajadusel harvendada puistut, teha võsaraiet, niita rohustut, samuti suurendada inimeste teadlikkust,“ selgitas Keskkonnaameti liigi- ja elupaigakaitse osakonna ekspert Ulvi Selgis.
Peamised ohud emaputkele on kasvukohtade kinnikasvamine, kuivendamine ning piirkonniti ehitus- ja arendustegevus. „Emaputk kasvab kahe eraldatud asurkonnana Lääne- ja Edela-Eesti rannikul ning sisemaal Emajõe vesikonnas. Liigi püsimiseks on vaja hooldada elupaiku niitmise või sobiliku koormusega karjatamise teel,“ ütles Ulvi Selgis.
Ohuteguriks on ka võõrliikide, esmajärjekorras kanada kuldvitsa järjest suurenev levik, mistõttu on liikide kaitsel oluline osa võõrliikide tõrjel.
Mägi-piimputke, ahtalehise kareputke ja emaputke kaitse tegevuskava koostasid botaanikud Eeva-Maria Jeletsky ja Tarmo Niitla. Tegevuskava on täiendatud ja ajakohastatud aastatel 2020–2025 tehtud inventuuride ja riikliku seire põhjal. Kava koostamist kaasrahastas Šveitsi riik eesmärgiga vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Liidus.
Mägi-piimputke, ahtalehise kareputke ja emaputke kaitse tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
