Metsateatiseks loetakse iga kavandatud raie, kuna iga raie saab metsaregistris omaette metsateatise numbri. Iga raie kohta tehakse ka eraldi otsus.
30 eurot riigilõivu tuleb maksta iga metsateatise eest, ka korduvalt esitatud metsateatise eest.
Näide: Kui paberkandjal metsateatisele on märgitud kolm kavandatud raiet – 1 lageraie, 1 aegjärkne raie ja 1 sanitaarraie – tuleb riigilõivu maksta 60 eurot, lageraie ja aegjärkse raie metsateatise eest.
- Uuendusraied on: lageraie, aegjärkne raie, häilraie ja veerraie.
- Riigilõivu ei pea maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel.
Riigilõivu maksmiseks genereerib metsaregister igale metsateatise esitajale unikaalse viitenumbri, mis tuleb riigilõivu maksmisel kirjutada maksekorralduse viitenumbri lahtrisse. Ainult nii on tagatud, et riigikassast tuleb õige info metsateatise riigilõivu tasumisest.
Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris või registreerimisest keeldumist.
Seega tuleb riigilõivu tasuda nii raiet lubava (jah) otsuse eest kui ka raiet keelava (ei) otsuse eest. Kui „jah“ otsuse korral jääb riigilõiv ettenähtud aja jooksul tasumata, muutub metsateatis kehtetuks.
Raietöödega võib alustada 10 päeva möödumisel raiet lubavast otsusest ja raietöid võib teha 24 kuu jooksul.
Riigilõivu maksab metsateatise esitaja. Kui metsaomanik volitab kedagi enda nimel esitama metsateatist, maksab riigilõivu see isik, kes metsateatise esitab.
Kui teatis esitatakse paberkandjal posti teel
Metsateatise otsus saadetakse metsaomanikule tagasi samuti posti teel, koos riigilõivu tasumise infoga. Makseteatises on märgitud kontonumber, unikaalne viitenumber ja riigilõivu tasumise staatus.
Kui teatis esitatakse digitaalselt allkirjastatuna e-maili teel
Metsateatise otsus koos riigilõivu tasumise infoga saadetakse samale e-mailile, mis on märgitud metsateatise peal. Makseteatises on märgitud kontonumber, unikaalne viitenumber ja riigilõivu tasumise staatus.
Kui teatis esitatakse läbi metsaregistri (https://register.metsad.ee)
Kogu info riigilõivu tasumise kohta on metsaregistris kättesaadav kohe peale teatise osas otsuse tegemist.
Sõltumata metsateatise esitamisviisist (paberkandjal, e-maili teel, läbi metsaregistri), tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul metsateatise otsuse tegemise kuupäevast.
Kui riigilõiv jääb tähtajaks tasumata, saadetakse metsateatise esitajale kaheksanda päeva hommikul e-mailile meeldetuletus ning kui seejärel riigilõivu kolme päeva jooksul ei tasuta, tunnistatakse metsateatis kehtetuks. Vastav teavitus saadetakse metsateatise esitajale ka e-mailile.
Kui metsaomanikul ei ole e-maili aadressi, helistatakse talle Keskkonnaametist ning edastatakse vastavad meeldetuletused ning teavitused.
Raietöödega alustamisest
Alates 01. juulist 2024 võib raietöödega alustada peale 10 päeva möödumist raiet lubava otsuse registreerimisest metsaregistris, arvesse ei lähe registreerimise kuupäev.
Senise 12 kuu asemel võib 1. juulist esitatud teatiste korral raiet teha 24 kuu jooksul.
Näide: raiet lubava otsusega metsateatis registreeritakse metsaregistris 01. juulil. 10 päeva täitub 11. juulil, mis tähendab, et raietöödega võib alustada 12. juulist. Raietöid on õigus teha kuni 11. juulini 2026. aastal.
Metsaomanike infotunni materjalid
Eesti Erametsaliit koostöös Keskkonnaametiga korraldas 18.06.2024 metsaomanikele veebiseminari, kus tutvustati metsaregistri uut arendust juulist rakenduva riigilõivu osas. Keskenduti just uutele lahendustele metsaregistris, mitte niivõrd riigilõivuga seotud seadusandlusele. Muudatusi tutvustas Jaanus Kala Keskkonnaametist, infotundi modereeris Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.
Ettekande fail
Raadamisõiguse tasu
Alates 1. juulist hakkab kehtima raadamisõiguse tasu, mida tuleb maksta iga raadamisele mineva metsamaa hektari eest. Raadamisõiguse tasu saab maksta alles peale metsateatise esitamist. Raadamise metsateatisega koos tuleb esitada ka raadamise alusdokument.
Vastavalt kliimaministri 12.06.2024 määrusele nr 40 on raadamisõiguse tasu määr 4464 eurot iga raadatava metsamaa hektari kohta.
Raadamisõiguse tasu tuleb tasuda enne raadamise metsateatise lubava otsuse saamist.
Konkreetse tasu suuruse arvutab metsateatise alusel Keskkonnaamet. Amet annab metsateatise esitajale teada nii tasumisele kuuluva summa, vastavad panga rekvisiidid ja viitenumbrid, kuhu see summa tasuda tuleb.
Nii näiteks tuleb raadamisõiguse tasu maksta mõne uue karjääri avamisel, taastuvenergeetikaga seotud rajatiste ehitamisel metsamaale või uute teede ja raudteede rajamisel (Rail Balticu trasside raadamine).
Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui:
- raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil (kaitsevööndite korrashoid);
- rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse olemasolevatesse maaparandus- süsteemidesse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut;
- hooldatakse olemasolevaid trasse;
- raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit;
- raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisa elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil, tehes kaitsekorras, kaitsekorralduskavas ning liigi kaitse ja ohjamise või elupaiga tegevuskavas ettenähtud tegevust, et saavutada kaitse-eesmärk;
- raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim;
- rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 10.12.2024
