Mis on metsaelupaik?
Metsaelupaikadena kaardistatakse looduskaitseliselt väärtuslikud metsaalad, kus elurikkus ja looduslikkus on säilinud. Metsaelupaigad on loetletud eluipaigatüüpidena loodusdirektiivi I lisas. Inventeerijad kaardistavad metsaelupaiku inventeerimise juhendis kirja pandud kokkulepetele vastavalt. Juhendi leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Lähtuvalt 2022. aasta veebruaris tehtud ettepanekust tagada Natura 2000 võrgustiku alade piiranguvööndites metsaelupaikade kaitse, oli ettepanekualal metsaelupaiku hinnanguliselt 42 358 ha, neist eramaadel 12 684 ha ulatuses. Inventuuride alusel on ettepanekualal elupaikade pindala vähenenud riigimaadel 4473 ha ulatuses ja eramaadel 620 ha ulatuses. See tähendab, et osadel aladel oli esialgne määrang ekslik ja alal metsaelupaika ei esine. Kõige suuremad muudatused elupaikade piiride osas on seni olnud Lahemaa rahvuspargi Harju maakonna osas ja Kõrvemaa maastikukaitsealal.
Millega tuleb metsateatise esitamisel arvestada?
Kui Natura 2000 võrgustiku ala piiranguvööndisse jääval alal on inventeeritud metsaelupaik ja maaomanik esitab sellele alale metsateatise, siis Keskkonnaamet peatab seal raied 28 kuuks. Metsaelupaikadele esitatud teatistest on alates 2022. aastast raie peatatud 713 ha ulatuses, 385 ha ulatuses on raiet lubatud, sest esialgne metsaelupaiga määrang ei olnud õige. Raied peatatakse seniks, kuni elupaikade olemasolu on selge.
Kas minu maal on inventeeritud metsaelupaik?
Metsaelupaikade andmed on metsaomanikule nähtavad, kui ta siseneb isikut tõendava dokumendi alusel metsaportaali. Kui metsaomanik näeb metsaportaalist, et tema maal on projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd, tähendab see, et metsas on inventeeritud väärtuslik metsaelupaik ning on tehtud ettepanek sellele range kaitse tagada. Täpsemat infot oma maal esinevate metsaelupaikade kohta on võimalik küsida Keskkonnaametilt.
Kuidas korraldatakse metsaelupaikade inventeerimist?
Kuna andmed piiranguvööndi aladele jäävate metsaelupaikade kohta on ebatäpsed, on Keskkonnaamet tellinud mitmetele aladele metsaelupaikade inventuuri. Inventuuriga kontrollitakse kohapeal, kas nendel aladel, mille kohta on varasemalt olemas andmed metsaelupaiga esinemise kohta, tegelikkuses ikkagi metsaelupaik olemas on. Samuti täpsustatakse elupaiga piirid. 2022. aastal sõlmis Keskkonnaamet riigihanke tulemusena lepingud metsaelupaikade inventeerimiseks 31 143 ha ulatuses ning 2023. aastal 18 393 ha ulatuses. Inventuuride tulemustega saab maaomanik tutvuda, kui ta siseneb isikut tõendava dokumendi alusel metsaportaali.
2022. aastal viisid eksperdid inventuure läbi Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis, Haanja ja Otepää looduspargis, Kõnnumaa, Rabivere ja Kõrvemaa maastikukaitsealal, Nehatu, Puhtu-Laelatu, Nigula, Sookuninga ja Luitemaa looduskaitsealal, Luitemaa hoiualal ning Marimetsa-Õmma loodusalal. Täpsem info 2023. aastal töös olevate inventuuride kohta on leitav SIIT.
Kuidas piiranguid maaomanikule kompenseeritakse?
Piirangute kompenseerimiseks saavad erametsaomanikud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt taotleda hüvitist. 2023. aastal põhines piiranguvööndisse jäävatel aladel hüvitise suurus esmakordselt sellest, kas alal on kaardistatud metsaelupaiku. Sellistel aladel oli toetuse suurus võrdväärne sihtkaitsevööndisse jäävate aladega ehk siis 160 eurot hektari kohta aastas. Kui metsaelupaika ei esine, on piiranguvööndisse jääval metsaalal hüvitise suurus 60 eurot hektari kohta aastas.
Kes teeb lõpliku otsuse metsaelupaikade range kaitse alla võtmise kohta?
Otsust metsaelupaikade range kaitse alla võtmise kohta pole veel tehtud, samas on Kliimaministeerium ette valmistanud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu. Kliimaminister esitab looduskaitseseaduse muutmise eelnõu Riigikogule, kes teeb lõpliku otsuse.
Metsaelupaikade infopäev
18. mail 2023 toimus MS Teamsi teel erametsaomanikele metsaelupaikade infopäev.
Kuula infopäeva salvestust järele SIIN.
Infopäeva ettekanded:
Viimati uuendatud 20.01.2026
