Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole ja armastusega kujundanud. Loodust tundes ja mõistes, temast sõltudes ja temaga arvestades on võimalik aastatuhandeid kesta. Loodusega ühte elades on eestlane rajanud oma kodu. Eluks tarvilikku hankides on ta kujundanud miljööväärtusi, mille hulgas on ka laialt levinud poollooduslikud kooslused – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad ning nõmmed.
Poollooduslikud ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga niiduelupaigad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud. Lisaks kaunile maastikule iseloomustab neid suur taimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste liikide rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile, samuti paljudele putukatele, linnu- ja loomaliikidele.
Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomadega karjatada. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.
Täpsemalt saab poollooduslike koosluste kaitse ja hoolduse kohta lugeda poollooduslike koosluste infovoldikust (1.06 MB, PDF).
Maahoolduse büroo vastutusalaks on nende koosluste hooldamise ja taastamise korraldamine, hooldustööde planeerimine ja lepingute sõlmimine alade taastamiseks.
Poollooduslike koosluste hooldamine - hooldamistoetus
Aastaid on väärtuslike alade hooldamise ja taastamise eest maksnud Keskkonnaministeerium loodushoiutoetusi. 2007. aastast alates makstakse poollooduslike koosluste hooldamise toetust Maaelu arengukava raames. Toetuse menetleja on PRIA.
Poollooduslike koosluste taastamine - taastamistoetus
Loodushoiutoetust makstakse maa omanikule või rentnikule vastava määruse alusel poolloodusliku koosluse taastamiseks. 2017. aastal tõsteti looniitude, puisniitude, liigirikaste aruniitude ja nõmmeniitude toetusmäärasid 25%.
Sõltuvalt poolloodusliku koosluse seisundist võib taastamine kesta 1-4 aastat. Taastamisele peab järgnema poolloodusliku koosluse hooldamine.
Poollooduslike koosluste taastamistoetuse taotlusi saab esitada jooksva aasta 22. maini Keskkonnaametile. Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti vastava piirkonna maahoolduse spetsialisti poole.
Keskkonnaamet korraldab ka mitmeid koolitusi poollooduslike koosluste taastajatele ja hooldajatele. Koolituste ajad ja täpsem info on leitavad SIIT.
Hooldatud poollooduslik kooslus. Foto: Kaidi Silm
Poollooduslike koosluste tegevuskava
Poollooduslike koosluste tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 2014–2020. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks.
Lae alla ka poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020 (1.71 MB, PDF) (659.45 KB, PDF)ja tegevuskava lisad:
- ülevaate kaardid (3.85 MB, ZIP),
- eesmärkide kaardikiht MapInfo formaadis (3.23 MB),
- poollooduslike koosluste üldiseloomustus (26.61 KB, ODT),
- poollooduslikel kooslustel taastamist ja rajamist vajava infrastruktuuri kaardikiht MapInfo formaadis (127.6 KB, ZIP).
Vaata ka liigikaitseliselt oluliste rannaalade kaardikihti MapInfo formaadis (905.14 KB, ZIP) ja liigikaitseliselt oluliste rannaalade veebikaarti .
Haavakannu puisniit. Foto: Kristiina Jürisoo
Keskkonnaameti, eriala spetsialistide ning teadlaste koostöös on välja töötatud poollooduslike koosluste hoolduskavad. Need sisaldavad olulist informatsiooni erinevate elupaigatüüpide kaitseväärtuste ning hooldamis ja taastamisvõtete kohta.
- Luhaniitude hoolduskava (841.02 KB, PDF)
- Rannaniitude hoolduskava (299.28 KB, PDF)
- Loopealsete ja kadastike hoolduskava (2.36 MB, PDF)
- Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava (2.91 MB, PDF)
- Aru- ja soostunud niitude hoolduskava (10.3 MB, PDF)
Projekti LIFE to alvars on LIFE+ Nature fondi ja SA KIK poolt rahastatud projekt, mille eesmärgiks on 2500 hektari loopealsete karjamaade taastamine Saaremaal, Muhumaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal.
Täpsem info projekti kodulehelt või projektikoordinaatorilt Annely Eskolt, annely.esko@keskkonnaamet.ee, +372 511 6738.
Loopealne karjamaa. Foto: Aveliina Helm
Projekt URBANCOWS oli aastatel 2012-2016 LIFE+ Nature fondi ja SA KIK poolt rahastatud projekt, mille eesmärgiks oli 250 hektari rannaniitude taastamine Pärnu rannaniidu looduskaitsealal.
Täpsem info projekti kodulehel.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala. Foto: Mati Kose
Keskkonnaamet soovib taastada puisniite ca 700 hektari suurusel alal üle Eesti. Ettevalmistustööd projektis osaleda soovijate väljaselgitamiseks toimusid koostöös Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga. Täpsemalt saab projekti kohta lugeda siit (36 KB, DOC).
Nõusolekut puisniidu taastamiseks on võimalik anda ka e-posti teel. Täida sobiv vorm ning edasta see piirkondlikule maahoolduse spetsialistele.
VORM 1 (18.05 KB, RTF)- maaomaniku nõusolek osalemiseks looduskaitseliste tööde teostamisel (viin ise tööd läbi)
VORM 2 (19.69 KB, RTF)- nõusolek, et Keskkonnaamet korraldab looduskaitselised tööd
VORM 3 (17.34 KB, RTF)- volitus kolmandale isikule looduskaitseliste tööde läbiviimiseks
Riigikontrolli kontrolliaruanne "Riigi tegevus looduskaitse korraldamisel poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks"
31.03.2015 avalikustas Riigikontroll kontrolliaruande "Riigi tegevus looduskaitse korraldamisel poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks (1.12 MB, PDF)". Aruandes on kajastatud Keskkonnaameti kommentaarid Riigikontrolli poolt tehtud soovitustele. Keskkonnaameti kommentaaridega on võimalik tutvuda ka siin (56.9 KB, PDF).
