Kogemuslugu: Hallopi talu katsetab lambakarja kaitseks hundiferomooni

12.11.2026 | 16:50

Eimar Hallop peab lambaid Võrumaal oma esivanemate talus. Lambad võeti tallu selleks, et kasvatada perele ise toitu ning pakkuda lastele võimalust kogeda ehedat maaelu. Praegu on põhikarjas 15–20 lammast, mis on Eimari hinnangul üheteistkümne hektari suurust maad ja muid tegemisi arvestades talle jõukohane.
Esimesed seitse aastat olid lambad aasta läbi karjamaal. Ka talvel paiknesid karjamaal ratastel teisaldatavad mobiilsed laudakesed, kus loomad said talvekorteris olla. Viimastel aastatel on Eimar aga piirkonnas sagedamini huntide tegevusjälgi märganud. Seetõttu otsustas ta karja kaitsmisele rohkem tähelepanu pöörata.
Seni ei ole suurkiskjad Eimari lambakarjale kahju tekitanud. Küll aga on olnud valus kogemus kahe suure hulkuva koeraga, kes karja ründasid ja ühe lamba maha murdsid. Rünnaku tagajärjel tuli kümnele lambale teha hädatapp. See juhtum näitas, kui haavatav võib kari olla.
 

Tugevam aed karja kaitseks

Kui varem kasutas Eimar karjamaade piiramiseks kolme-nelja traadiga elektrikarjuseid, siis tänavu võttis ta kasutusele senisest erineva lahenduse. Karjamaid ümbritsevad nüüd 1,2 meetri kõrgused võrkaiad, mille ülaossa on lisatud elektrikarjuse liin. Lisaks paikneb aiast väljaspool, maapinna lähedal, eraldi elektrikarjuse liin.
 
Suvise kiire rohukasvu ajal on välise, maapinnalähedase liini kasutamine küll lisahoolt vajav. „Et hoida seda korralikult töös, tuleks suvel paari nädala tagant liinialused üle trimmerdada“, sõnab Eimar. 
 

Katsetamisel on ka hundiferomoonid

Lisaks kiskjatõrjeaiale katsetab Eimar lambakarja kaitseks ka hundiferomooniga dosaatoreid. Idee jõudis temani lambakasvatusühistu kaudu, mille esindajad märkasid toodet ühel Lääne-Euroopa põllumajandusmessil.
Lammastele kaela riputatavad dosaatorid eraldavad pidevalt hundiferomooni, mille eesmärk on hunte heidutada. Toote tutvustuse kohaselt peaks lõhn andma huntidele signaali, et piirkond on juba hõivatud, ning seetõttu hoida ära nende soovi sinna siseneda.
Eimar paigaldas dosaatorid lammastele kevadel. „Ostsin kaelarihmad lisaks, panin dosaatorid kevadel kõigile põhikarja uttedele kaela, väljapraagitavatest osadele, ja need on nüüd ühe suve toiminud,“ selgitab ta.
Ühe dosaatori kasutusiga on tootja andmetel üks hooaeg. Eimar näeb selles võimalikku täiendavat ennetusmeedet. Selle tõhusust ei saa küll praeguse lühikese kogemuse põhjal veel hinnata. „Kuivõrd hästi see töötab, näitab aeg,“ tõdeb ta.
 

Lambakasvatus on osa pere elust

Eimari sõnul motiveerib teda lambakasvatusega tegelema asjaolu, et talle see lihtsalt meeldib. Ka on oma talu lambaliha väga maitsev, ja seda jätkub just parasjagu nii perele kui ka sõpradele. Nii on tema jaoks loomulik, et ta teeb kõik endast oleneva oma loomade kaitseks.
 
 
Keskkonnaamet toetab loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist. Ennetustööde toetamise ja kiskjakahjude hüvitamisest loe lähemalt: keskkonnaamet.ee/loomakahjud 
open graph imagesearch block image