Looma tekitatud kahjustuse ennetamise käsiraamat

Käesoleva juhendi koostamisel on kasutatud nii Eestis kui mujal maailmas kogunenud teadmisi ja kogemusi looduskaitseliselt oluliste loomade tekitatud kahjustuste ennetamiseks. Juhend on suunatud eelkõige põllumajanduses ja kalanduses kahjustuste vältimisest huvitatutele.

5. Kotkakahjustuse ennetamine

Kalatiikide katmine võrkude või nööridega

Mõjusamaks kalakasvatustiikidel toitumas käivate kotkaste poolt tekitatud kahjustuste vähendamise ja vältimise meetodiks on osutunud veekogu katmine suuresilmalise jämedakoelise võrguga. Võrku võib toestada selle alla pingutatud traadi või trossidega. Nii paigutatud tõkis on meri- ja kalakotkale juba kaugelt hästi nähtav ning ettevaatlik lind väldib seetõttu saagijahti sellel veekogul. Kui vahetult tiigi kallastel ja kohal on vaja inimestel või mehhanismidel liikuda, võib tõkise paigutada 2…3 m kõrgusele. Nii on kalakasvatus kaitstud ja alal saab ka tööd teha. Piirkondades, kus on levinud ja kalakasvatuses potentsiaalseks saagi püüdjaks vaid merikotkas (näit Lääne-Eestis ja saartel), võib veekogu katta ka 1…1,5 m vahedega vee kohale pingutatud nööridega. Silmapaistvuse parandamiseks võib selliste liinide külge paarimeetriste vahemaade järgi kinnitada riidest või vastupidavast plastikust lindid. Kesk- ja Lõuna-Eestis peab nööridega tiikide kaitsmist vältima, sest saaki püüdev isane kalakotkas võib siiski liinides end vigastada. Kirjeldatud viisil saab liinide või võrguga katta kuni paarikümne meetri laiuse veekogu. Kohapealseid tingimusi arvestades võib ka võrgustikuga katta osad, majanduslikult suuremat tähtsust omavad kalatiigid ning näiteks üks veekogu vähemväärtusliku prügikalaga jätta kotkastele saagijahiks. Nii säilib julgetel isenditel saagijahi võimalus ning samas kaitseme toodangukalaga tiike. Sarnaselt kõikidele teistele ennetusmeetmetele tuleb ka kalatiiki kaitsvat võrgustikku regulaarselt kontrollida ja hooldada.  

 

Peletid ja inimese poolt otsene hirmutamine

Lisaks füüsilistele tõkistele on kalakasvatustes saagijahil käivaid kotkaid püütud peletada ka erinevate visuaalsete ja akustiliste peletitega.  Tõhusamalt toimivad inimese kuju jäljendavad hirmutid, kalatiikide kohal vee pritsimise abil peletamine ning inimese või koera poolt regulaarselt kalakasvatuses ringi liikumine ja seeläbi kotkaste peletamine. Erinevate akustiliste ja lühiajaliselt töötavate visuaalsete peletite kasutamine on kotkaste saagijahi väikese tiheduse, lühiajalisuse ja ettearvamatuse tõttu vähemõjus.

Viimati uuendatud 22.10.2026

Viimati uuendatud 12.11.2026

Kas sellest lehest oli abi?