Sa oled siin

Verev lemmmalts hõivab kodumaiste taimede kasvukohad

Suurte lillakas-roosade õitega verev lemmmalts.
Verev lemmmalts. Foto: Eike Tammekänd

Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste kaudu. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peamiselt niisketes ja poolvarjulistes servakooslustes. Näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.

„Ehkki suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodumaiste taimeliikide elupaigad. Selleks, et taime levimist peatada, on oluline seda pidevalt tõrjuda,“ ütles Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.

Kõige tõhusam selle võõrliigi hävitamise viis on taimede välja rohimine või järjepidev niitmine. Taimi tuleb kasvukohtades rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui vereva lemmmaltsa taimi enne seemnete valmimist pidevalt kasvukohast välja rohida, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda. Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemmmaltsa ja tõrjeviiside kohta, muu hulgas vastvalminud infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti eluslooduse hoidmiseks on inimestel oluline loobuda lemmmaltsa koduaias kasvatamisest. Vältimaks võõrliigi levimist loodusesse ei tohi ka aiajäätmeid loodusesse viia, sest taime seemned võivad hakata idanema ka metsa alla tekitatud kompostihunnikus. Liik on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja, taime kasvatamine ning paljunemise võimaldamine on rangelt keelatud.

Praegu on verev lemmmalts oma õitsemise haripunktis ja seda on lihtne märgata. Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Tutvu võõrliigi teadaolevate leiukohtadega Keskkonnaameti kaardirakenduses.

  • Keskkonnaamet on katseprojektina tellinud Pärnumaa kasvukohtade rohimise ja Viljandi järve äärse Mädalepiku koloonia trimmerdamistööd.
  • Viljandi Linnavalitsus on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel võtnud eesmärgiks likvideerida suure osa Viljandi järve äärsest kasvukohast.
  • Pärnu jõe ääres asuva lemmmaltsa koloonia ohjamiseks on paari aastaga kiiduväärt tööd teinud üldkasuliku töö tegijad. Algselt väikese puu mõõtu taimedega kaetud alal on 2020. aastal jäänud veel vähe taimi välja rohida. Keskkonnaamet tänab Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda koostöö eest.
  • Hävinemas on ka Eestimaa Looduse Fondi talgute raames rohitud suur kasvukoht Karula rahvuspargis Ähijärve ääres.

Aita hoida Eesti loodust ja tõrju verevat lemmmaltsa!

Lisateave:
Eike Tammekänd
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
eike.tammekand@keskkonnaamet.ee 
5699 6334

Andri Küüts
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik 
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.