Sa oled siin

Keskkonnaamet ootab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavandile kaasa rääkima

Lihaveised hooldavad Matsalu rahvuspargis rannaniitu. Foto: Nele Sõber
Veised hooldavad Matsalu rahvuspargis rannaniitu. Foto: Nele Sõber

Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kaitse-eeskirjaga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada 12. novembrist 2020 kuni 8. veebruarini 2021.

Matsalu rahvuspark on üks eriline paik. Siinsel merelahel ja vee alt vabanenud rannikukooslustel on inimene ja loodus teineteist aegamööda vormides loonud omanäolise ja mitmekesise koosluse. Siinseid maid on niidetud ja karjatatud juba sajandeid – nii on kujunenud haruldased liigirikkad ranna-, luha- ja puisniidud. Igal kevadel ja sügisel lendab Matsalust läbi enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu. Matsalut sümboliseeriv linnustik on osa mitmekesisest väärtuste tervikust, mis hõlmab elusloodust, maastikku ja kultuuri.

Seda, kuidas loodus ja inimeste elukorraldus siin üheskoos toimivad, reguleeribki kaitse-eeskiri. „Sellega pannakse paika, milliseid väärtusi rahvuspargis kaitstakse, määratakse kaitsevööndid ja nendes lubatud tegevused ning piirangud,“ seletab Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kätlin Kurg. Samuti lepitakse kaitse-eeskirjas kokku, millisteks tegevusteks kaitsealal tuleb küsida kooskõlastust. See on oluline rahvuspargi väärtuste ja inimtegevuse vahel tasakaalu säilitamiseks, et kaitsealale omane loodus ja kultuur oleksid hoitud.

Ajakohane kaitsekord aitab väärtusi paremini kaitsta

Matsalu rahvuspargi praegu kehtiv kaitse-eeskiri pärineb 1997. aastast. Vahepeal on nii Matsalu looduskeskkond kui ka eluolu muutunud. „Ajapikku oleme kogunud uusi teadmisi rahvuspargi looma- ja taimeliikide ja nende elupaikade kohta. Seega on oluline kaitse-eesmärke täiendada, et ka nende kaitse oleks tagatud,“ tähendab Kätlin Kurg. Seetõttu tuli Keskkonnaametil üle vaadata ka kõik käitumisjuhised ja hinnata, kas need aitavad eesmärke saavutada. Samas paljusid varem reguleeritud tegevusi, näiteks heinategu, ei tehta tänapäeval enam vana viisi. Kätlin Kurg möönab, et ehkki ajapikku on Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja parandatud ja täiendatud, on osa käitumisjuhiseid ikkagi tekitanud arusaamatusi. Seetõttu vajab kogu dokument kaasajastamist. „On selge, et kaitse-eeskiri, mis oli kohane toona, ei ole seda enam praegu,“ kinnitab ta.

Nüüdseks on Matsalu rahvuspargi uue kaitse-eeskirja kavandi protsess jõudnud avalikkuse kaasamise faasi. Rahvuspargi kaitsekord mõjutab paljusid osapooli – kohalikke elanikke ja maaomanikke, külastajaid ja turiste, jahimehi, kalastajaid, ettevõtjaid, keskkonnaühendusi ning akadeemilisi ringkondi. Koos nendega soovib Keskkonnaamet otsida võimalike eri huvide vahel tasakaalu. „Seetõttu ongi praegune etapp väga oluline, et koondada kõigilt asjaosalistelt uusi ettepanekuid ja teadmisi, mida põhjalikult kaaluda ja võimalusel arvesse võtta. Oluline on see, et kõik saaksid soovi korral kavandile oma ettepanekuid esitada,“ toonitab Kätlin Kurg kõigi huvipoolte kaasamise vajadust.

Muudatused karmistavad ja leevendavad

Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga on uude reeglistikku planeeritud nii mõnedki muudatused. Näiteks on plaanis muuta Matsalu rahvuspargis jahipidamise, kalastamise, ehitamise ja liikumispiirangute korda. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid sätestatakse selgemini. Näiteks on plaanis lubada jahipidamine vaid juhul, kui see aitab vähendada ulukikahjustusi, ohtu kaitse-eesmärkidele, või inimese elule. Samas ei peaks enam Keskkonnaametiga kooskõlastama selliste väike-ehitiste õuealale ehitamist, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustus. Sellised õueala-ehitised on näiteks puukuur, väliköök, saun, garaaž jms. Olulisi plaanitud muudatusi on kaitse-eeskirja kavandis veel, nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Muu hulgas korrigeeritakse rahvuspargi välis- ja kaitsevööndite piire. Välispiiri kaks suuremat plaanitud muudatust on Haeska hoiuala liitmine rahvuspargi juurde ning Kirbla asula nõukogude ajal ehitatud valdavalt paneelmajadega külakeskuse välja arvamine. „Kuna Kirbla asula selles osas pole kultuuriväärtusi säilinud, on mõistlik see ala rahvuspargi territooriumilt välja arvata. Seevastu Haeska hoiuala on oluline äärmiselt ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaik,“ seletab Kätlin Kurg. „Kui Haeska hoiuala on rahvuspargi koosseisus, saame ohustatud liiki tõhusamalt kaitsta.“

Väärtuste kaitse kaalub üles erahuvi

Muudatuste planeerimisel on lähtutud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest ja parimast teadmisest nende kaitse kohta. Seejuures on püütud võimalikult palju arvestada rahvuspargis tegutsevate inimestega. Küll aga tunnistab Kätlin Kurg, et kuna tegu on nii Eesti kui ka maailma mastaabis erakordse paigaga, ei saa Matsalu rahvuspargi kaitse planeerimisel seada erahuvi tähtsamaks rahvuspargi väärtuste kaitsest. „Samas ei ole otstarbekas seada liigseid piiranguid seal, kus need ei aita väärtusi kaitsta. Kavandis on sellest põhimõttest ka lähtutud,“ räägib ta.

Olulised teated, kuupäevad ja kaitse-eeskirja kavandisse puutuvad materjalid on koondatud Keskkonnaameti kodulehele kaitse planeerimise rubriiki. „Sealt leiab ka kaitse-eeskirja seletuskirja – seda tasub kindlasti lugeda neil, kes otsivad selgitusi rahvuspargi väärtuste ja planeeritud käitumisjuhiste kohta,“ toonitab Kätlin Kurg. Keskkonnaameti kodulehelt leiab ka muid materjale, mis aitavad ametlikke dokumente paremini mõtestada.

Praegu kehtivad ja kavandatavad piirangutega alad on kantud Keskkonnaameti koostatud interaktiivsetele kaardirakendustele. Ka need leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Üks kaart on välis- ja kaitsevööndite piiride kohta, teine liikumispiirangute kohta. Huvilistele, kes soovivad kehtivaid ja kavandatavaid piirangualasid võrrelda, on rakendusele lisatud võrdlusvidin.

Keskkonnaamet ootab kõiki huvilisi kaitse-eeskirja moodustamise menetluses kaasa arutama ja esitama põhjendatud ettepanekuid. Ettepanekuid saab esitada suuliselt infopäevadel ja avalikel aruteludel või kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee.

Avalikku väljapanekut ja kaitse-eeskirja eelnõu menetlust koordineerib Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kätlin Kurg (katlin.kurg@keskkonnaamet.ee, 5750 2105).

  • Uue kaitse-eeskirja kavandi ja selle lisamaterjalide mõtestamiseks toimuvad detsembrikuus huvilistele kaks infopäeva – 17. detsembril 2020 kell 15 Haapsalu kutsehariduskeskuse aulas ja 18. detsembril 2020 kell 15 Lihula kultuurimaja suures saalis. Maaomanikke, kes soovivad arutada oma kinnistusse puutuvat, ootab Keskkonnaamet kindlatel perioodidel vastuvõtupäevadele 11.–15. jaanuaril 2021 Keskkonnaameti Pärnu kontoris (registreeru siin) ning 18.–22. jaanuaril 2021 Penijõe mõisas (registreeru siin). Vastuvõtupäevadele palume eelnevalt registreerida viidatud veebivormide kaudu Keskkonnaameti kodulehel. Kõik teisedki huvilised on vastuvõtule oodatud eraldi kokkuleppel.
  • Matsalu rahvuspargi uue kaitse-eeskirja avalik arutelu toimub 22. märtsil 2021 kell 15 Lihula kultuurimaja suures saalis. Seal tutvustatakse kõiki laekunud ettepanekuid ja nende põhjal tehtud muudatusi.
  • Juhul, kui viiruse leviku tõttu riigi käitumisjuhised muutuvad ning mõjutavad eelnõu avalikustamise protsessi, avaldab Keskkonnaamet selle kohta teate oma kodulehel.
  • Pärast ettepanekute läbi töötamist ja muudatuste sisse viimist saadab Keskkonnaamet kaitse-eeskirja ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Lõpliku kaitse-eeskirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Kui kõik need etapid on läbitud, saab Matsalu rahvuspark uue kaitsekorra.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.