Language switcher

Sa oled siin

Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud ja -tingimused

Metssea põrsas. Pildistas Aimar Rakko
Metssea põrsas. Pildistas Aimar Rakko

Keskkonnaamet kinnitas täna sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele 1 isend 1000 ha kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis numbrites väljendatuna on 5570 isendit. Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.

Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 ha jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.

Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud ca 15% metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Seoses poegimisperioodiga kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem. Ajujahi hooaja saabudes ja ilmade külmenedes loomade küttimisintensiivsus suureneb.

Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 7557 isendit, täidetuks lugeda.

„Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust hoida metssigade arvukus kontrolli all,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus sooline küttimisstruktuur võib saada takistuseks küttimismahu täitmisel, on selle jälgimine soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50%, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50%.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee, kust leiab ka juhised bioohutuse tagamiseks.

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post¬: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.