Sa oled siin

Karuputke võõrliikide tõrjes kasutatakse enim taimede kaevamist

Karuputk. Foto: Eike Vunk
Karuputk. Foto: Eike Vunk

Tänavu tellib riik hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet 2270 hektaril ja varasemate aastatega võrreldes nõutakse rohkem taimede väljakaevamist.

Riik on panustanud üle-eestilisse võõr-karuputkede tõrjesse üle kümne aasta, mis on ainulaadne kogu Euroopas. Tehtud töö annab iga tõrjeaasta järel üha enam tulemusi – mitmeid seniseid putke kasvukohti enam pole ning paljudes kolooniates taimede tihedus järjest väheneb. Nüüdseks on karuputk täielikult hävinud juba 442 hektaril.

„Ühe kasvukoha hävitamine nõuab aastatepikkust järjepidevat ja kvaliteetset tööd, mille esimesed suuremad tulemused on nüüd näha. Karuputkete kolooniate hõrenemine võimaldab meil herbitsiididega pritsimise asemel suurendada putkede väljakaevamise mahtu. Kui mullu kaevati putki kokku 105 hektaril, siis tänavu kaevatakse taimi 544 hektaril. Lisaks on osadel aladel taimede väljakaevamine kombineeritud herbitsiiditõrjega,“ lausus Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputkede tõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjering peab olema teostatud 20. juuniks. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Kaevamine on kohustuslik meetod veekaitsevööndis, lisaks enamasti määratud ka mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ja väikestes ning väga hõredates putkekolooniates.

Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis peavad nad tõrjet ise teostama. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/karuputk..., kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo ja neis kasutatavad tõrjemeetodid. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti spetsialistidele või e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.

Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud.

Karuputketõrjet korraldab Keskkonnaamet, rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eike Vunk
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
e-post: eike.vunk@keskkonnaamet.ee
telefon: 5699 6334

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.