Korrastamiskohustus

Üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa omaja peab korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Maa korrastamine on maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uuritud maa peab olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist, või kui aruannet ei esitata, enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud.

Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamistingimustest. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet.

Reoveesette ja/või püsijäätmete kasutamine

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks reoveesette ja ehitus-lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks.

Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada reoveesetet ja püsijäätmeid. Näiteks on töödeldud reoveesette segamisel karjääri mullaga võimalik saavutada kõrge orgaanilise aine sisaldusega toitainerikas ja sobiva mullareaktsiooniga tehismuld, mis sobib ideaalselt rohttaimede ja puude kasvuks karjääride bioloogilisel korrastamisel. Reoveesette kasutamine rekultiveerimisel tuleb järgida keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ nõudeid. 2018 aasta oktoobri seisuga on Keskkonnaamet soovitanud reoveesetet kasutada Harju maakonnas paikneva Rõõsa II liivakarjääri korrastamistingimustes ning reoveesetet on kasutatud Põlva maakonnas paikneva Kadaja maa-ainese karjääri korrastamise juures.

Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõudeid.

2017. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Maardu lubjakivikarjäär (Harju maakond)
  2. Tiitsu II liivakarjäär (Rapla maakond)
  3. Soova liivakarjäär (Tartu maakond)
  4. Vuti liivakarjäär (Valga maakond)
  5. Haava kruusakarjäär (Lääne-Viru maakond)
  6. Narva karjääri 12. ja 13. tranšee (osaline korrastamine; Ida-Viru maakond)
  7. Kohtla karjääriväli 1 mäeeraldis (Ida-Viru maakond)
  8. Päelda kruusakarjäär (Saare maakond)
  9. Karujärve kruusakarjäär (Saare maakond)
  10. Lavassaare karjäär (Pärnu maakond)
  11. Eassalu IV kruusakarjäär (Pärnu maakond)
  12. Varesemägede kruusakarjäär (Viljandi maakond)
  13. Varesemägede II kruusakarjäär (Viljandi maakond)
  14. Kusta kruusakarjäär (Viljandi maakond)
  15. Tõrvamäe maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
  16. Abissaare liivakarjäär (Põlva maakond)
  17. Kadaja maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
  18. Timo maa-ainese karjäär (Põlva maakond)

2016. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Tatramäe kruusakarjäär (Harju maakond)
  2. Silgi maa-ainese karjäär (Lääne maakond)
  3. Vulbi karjäär (Lääne-Viru maakond)
  4. Mooste maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
  5. Kõnnu karjäär (Jõgeva maakond)
  6. Sammuli kruusakarjäär (Viljandi maakond)
  7. Riigiküla liivakarjäär (Ida-Viru maakond)
  8. Sirtsu II karjäär (Ida-Viru maakond)
  9. Seli kruusakarjäär (Rapla maakond)
  10. Nurme kruusakarjäär (Rapla maakond)
  11. Oorema kruusakarjäär (Saare maakond)
  12. Tomba kruusakarjäär (Saare maakond)
  13. Malvaste liivakarjäär (Hiiu maakond)
  14. Suurepsi kruusakarjäär (Hiiu maakond)
  15. Toravere maa-ainese karjäär (Järva maakond)
  16. Liivamäe karjäär (Järva maakond)
  17. Toravere maa-ainese karjäär (Järva maakond)

2015. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Männamaa kruusakarjäär (Hiiu maakond)
  2. Tudulinna II liivakarjäär (Ida-Viru maakond)
  3. Kihli maa-ainese karjäär (Järva maakond)
  4. Kaopalu kruusakarjäär (Lääne maakond)
  5. Lasila kruusakarjäär (Lääne-Viru maakond)
  6. Mäliküla karjäär (Pärnu maakond)
  7. Järvere liivakarjäär (Võru maakond)
  8. Kärevere kruusakarjäär (Tartu maakond)
  9. Kärevere II kruusakarjäär (Tartu maakond)
  10. Metsküla kruusakarjäär (Saare maakond)
  11. Varkja liivakarjäär (Saare maakond)
  12. Putla (Saare maakond)
  13. Luige karjäär (Jõgeva maakond)
  14. Siimusti karjäär  (Jõgeva maakond)
  15. Kütivälja kruusakarjäär (Jõgeva maakond)

2014. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Huntaugu IV (Harju maakond)
  2. Maramaa kruusakarjäär (Tartu maakond)
  3. Kellissaare (Pärnu maakond)
  4. Paavo kruusakarjäär (Ida-Viru maakond)
  5. Lasila kruusa-liivakarjäär (Lääne-Viru maakond)
  6. Kehala kruusaliiva karjäär (Lääne-Viru maakond)

2013. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Laagna karjäär (Ida-Viru maakond)
  2. Meibaumi (Lääne-Viru maakond)
  3. Suurepsi kruusakarjäär (Hiiu maakond)
  4. Kobilo liivakarjäär (Tartu maakond)
  5. Mannare kruusakarjäär (Pärnu maakond)
  6. Heimtali karjäär (Viljandi maakond)

2012. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Karude kruusakarjäär (Järva maakond)
  2. Rummu lubjakivikarjäär (Harju maakond)
  3. Selli (Harju maakond)

2011. aastal korrastatuks tunnistatud karjäärid:

  1. Hagudi (Rapla maakond)
  2. Änari maa-ainese karjäär (Järva maakond)
  3. Liivalaia karjäär (Harju maakond)
  4. Liivalaia II karjäär (Harju maakond)

 

Korrastatud karjäär. Foto: Martin Nurme

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.