Sa oled siin

Loomakahjud

Loomakahjude ennetamise soovitused

Suurkiskjate tekitatud kariloomade kahjustuse vältimiseks soovitame:

  • ajada kariloomad ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse;
  • valvata kariloomi spetsiaalselt selleks kohandatud tõugu karjavalvekoertega (vähemalt 2 karjamaarühma kohta) kogu kariloomade karjamaal viibimise ajal;
  • rajada kiskjatõrjeaed, milleks loetakse vähemalt viietraadilist ja vähemalt 4500 V pingega elektrikarjust, mille alumine traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või -lint maapinnast vähemalt 1,2 m kõrgusel. Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks eraldiasetseva ülemise elektritraadi või –lindiga võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1 m, võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse traat maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektritraat kõrgusega maapinnast 1,2 m.

 

Hall- ja viigerhülge tekitatud kalapüüniste kahjustuste vältimiseks soovitame:

  • kalapüüniste püügikohta vahetada peale kahjustuse ilmnemist;
  • hülgekindlaid kalapüüniseid kasutada;
  • hülgepeleteid (elektroonsed, helilised) kasutada.

 

Pruunkaru tekitatud mesitaru ja viljapuuistanduse kahjustuse korral loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuded täidetuks, kui mesitaru asus asustatud hoonele lähemal kui 100 meetrit või kui mesila on ümbritsetud § 9 (2) vastava kiskjatõrjeaiaga.

 

Rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustuste vältimiseks soovitame:

  • visuaalseid või helilisi peletusvahendeid (peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad) kasutada tihedusega vähemalt 4 peletusvahendit 1 ha põllumaa kohta;
  • regulaarselt rändlinde peletada.

 

Kalakasvatusele kotka tekitatud kahju vältimise abinõud on:

  • kuni 0,1 ha kalatiikide katmine võrguga.

Rändlindude peletusvahend – pauguti - põllul. Foto: Uno Treier Rändlindude peletusvahend pauguti. Foto: Uno Treier

 

Kahjude hüvitamine 

Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui:

  • põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud;
  • on kahjustatud mesitaru või silopalli;
  • on kahjustatud lõks- või nakkepüünist;
  • on alust arvata, et euroopa naarits on tekitanud kahju kalakasvatusele;
  • rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad;
  • jooksval aastal on esmakordselt tuvastatud kalakasvatuses meri- või kalakotka toitumine.

Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud järgmistel juhtudel, kui:

  • on tegemist kalapüünisega;
  • põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata;
  • toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks.
 

Taotluse vormid 

Keskkonnaamet hindab kahjustust 5 tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale 10 tööpäeva jooksul, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral.

Seejärel tuleb esitada Keskkonnaametile määruses nõutud tähtajaks kirjalik või digitaalselt allkirjastatud taotlus (vt taotluse vormid).

Keskkonnaamet teeb otsuse kahju hüvitamise kohta järgmise kalendriaasta kolme esimese kuu vältel (suurkiskjate kahjud) või kolme kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest (teised kahjud ja ennetustööd).

     

    Kuidas osaleda
    riigi valitsemises?

    Sinu arvamus on meile väga oluline!
    Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

    Eelnõude infosüsteem

    Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

    Osalusveeb

     

    Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.