Hispaania teetigu

 

Hispaania ehk lusitaania teetigu (Arion lusitanicus; Arion vulgaris, Слизень испанский) on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.

Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.

Hispaania teetigu on mittetahetud nälkjas meie aedades. Foto: Uudo Timm.

Valdavalt taimtoiduline lusitaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.

Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.

 

Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas - täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Tal puudub koda. Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.

Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.

Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.

Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.

 

Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam. Foto: Uudo Timm.

Eestis on registreeritud veel 5 teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu, kes kõik on mõõtmetelt oluliselt väiksemad.

Mõõtmetelt üks sarnasemaid kodumaiseid liike on must-seatigu (Limax cinereoniger), Чёрно-синий слизень.

Täiskasvanud must-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 15-20 cm. Värvus varieerub hallist pruuni ja mustani heledamate vöötidega, mantlikilp on must. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.

Foto: Must-seatigu ei ole "aiaröövel" ja toitub peamiselt kõdukihist.

Teine mõõtmetelt sarnane kodumaine liik on suur-seatigu (Limax maximus), Большой слизень.

Täiskasvanud suur-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 10-20 cm. Värvus varieerub helehallist hallikas-pruunini tumedamate triipude ja laikudega, mantlikilp on samuti kirju. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.

Foto: Suur-seateod nagu must-seateodki on aias pigem kasulikud nälkjad ja neid ei esine kunagi massiliselt. Uudo Timm.

 

 

 

 

Kogume teavet hispaania teetigude leviku kohta Eestis!
 

Kui märkad hispaania teetigu, märgi see kaardile rakenduses teokaart.keskkonnaamet.ee.

​​​​​

 

Mida teha, et vältida lusitaania teetigude oma aeda sattumist:

  • ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus hispaania teeteod elavad;
  • kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla lusitaania teeteo mune, pane istik karantiini 5 nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
  • võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
  • kui piirkonnas on teada lusitaania teetigude levik, siis võib abi olla nn teoaedadest - siledad plekist piirded, kust teod hästi ei jõua üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

 

Mida teha, kui sul on aias hispaania teeteod:

  • korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
  • löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa. Tallinna piirkonnas võib hukatud isendid viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40), kus need tasuta põletatakse;
  • nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;
  • suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
  • kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
  • aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka hispaania teeteod või selle munad. Sellistes kohtades saavad teod segamatult elada ja paljuneda, kuna keegi ei tegele seal nende korjamisega. Lisaks levib hispaania teetigu sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kas kompostida oma aias või kasutada kohaliku omavalituse aiajäätmete jaosk ette nähtud lahendusi;
  • hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
  • teomürgid ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad);
  • ole kindel, et hävitad hispaania teetigu. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike.
 

Et paremini soovitada tegevusi hispaania teeteo leviku piiramiseks ja huvigruppidel, kohalikel omavalitsustel või riigil korraldada tõrjetegevust, on vaja teada, kus ja kui tihedalt meil hispaania teetigusid elab. Igaüks saab kaardile märkida punkti, kus ta on neid näinud, olgu selleks siis oma aed, naabri aed, kergliiklustee äär, aiand või järve äär. Oodatud on kõik leiukohad üle Eesti. Palun ole kindel, et tegu on just hispaania teeteoga - vaata määramistunnuseid ja kui vähegi vimalik, lisa pilt. Leiukoha saad lisada siia.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.