Verev lemmmalts

 

Verev lemmmalts on ohtlik võõrliik.

Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) kuulub invasiivsete ehk looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirjadesse nii Eestis kui Euroopa Liidus. Kogu Euroopas hävitamisele kuuluv liik ohustab meie looduse mitmekesisust ja seeläbi ka haruldasi liike, kuna kasvab suurte ja tihedate kolooniatena, kust tõrjub välja kõik teised liigid. Seega ei tohi seda liiki enam kasvatada ka koduaias.

Verev lemmmalts on väga kiire levikuga üheaastane taim, mis võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks. Oma erakordselt ilusa välimuse, kõrge kasvu ja ilusate roosakas-lillade suurte õite tõttu on taim aianduses väga levinud. Eestis kasvavad veel looduslik liik õrn lemmmalts (kollase suure õie, õrna lehe ja varrega) ja võõrliik väikeseõiene lemmmalts (kollase pisikese õiega, väikest kasvu), kuid mis ei moodusta kunagi suuri tihnikuid nagu verev lemmmalts.

Pildil on lillade õitega vereva lemmmaltsa taimVerev lemmmalts on pärit Indiast ja Himaalajast, kuid kasvab hästi ka Eestis. Tegu on Euroopa ühe kõige invasiivsema taimeliigiga. Foto: Eike Vunk

 

Riiklik vereva lemmmaltsa tõrje

Kuna tegu on väga invasiivse võõrliiiga, mille leviala on Eestis viimase 13 aastaga tohutult suurenenud, koostati ja kinnitati vereva lemmmaltsa ohjamiskava.

Sarnast riikliku tõrje tellimist, nagu on karuputke võõrliikide puhul, vereva lemmmaltsa ohjamiskava hetkel ette ei nähta. Pigem on vajalik avalikkuse ja maaomanike teadlikkuse tõstmine ning erinevate koostöövormide kaudu tõrje teostamine. Hetkel teostatakse tõrjet Eestimaa Looduse Fondi talgute läbi (Karula rahvuspargis), koostöös kohalike omavalitsuste ning kriminaalhooldusosakondadega üldkasuliku töö raames (Kohila, Pärnu, Viljandi) ja Keskkonnaameti katserohimiste näol.

Ootame väga maaomanike ja kohalike elanike ning ettevõtete initsiatiivi, et pidurdada vereva lemmmaltsa levikut Eestis!

 

Kuidas ise tõrjuda?

Verev lemmmalts on väga vastupidav taimeliik, kuid kindlal tegutsemisel väga kergesti tõrjutav. Peamine, mida meeles pidada:

  • taime juured on pindmised ja kergelt maast välja tulevad. Rohi hoolikalt välja kõik taimed. Vars kipub kergelt murduma, seega tõmba kindlasti välja ka juureosa. Kui võimalik, võib ala ka püsivalt niita, kuid siis tuleb seda hoida madalmurusena;
  • ära viska rohitud taimi maha, sest need juurduvad uuesti. Riputa või viska nad kuhugi kuivama. Suure hulga taimede puhul pane kõik ühte suurde hunnikusse;
  • liik kasvab, õitseb ja viljub kuni esimeste korralike öökülmadeni. Seega korda rohimist mitmel korral hooaja jooksul;
  • ala rohides jälgi servi, et kindlasti leiaksid üles kõige äärmised. Nii ei toimu kasvukoha laienemist;
  • kindlasti tuleb taimi rohida vähemalt 2 aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena.
 

Teata Keskkonnaametile vereva lemmmaltsa kasvukohast e-aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Pildil on üle puuoksa kuivama visatud lemmmaltsa taimed

Üle okste riputatud vereva lemmmaltsa taimed kuivavad üpris kiiresti, mille järel võib nad kas maha visata või kompostihunnikusse viia. Foto: Eike Vunk.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.