Looduskaitsekuu

2020. aasta looduskaitsekuu teema on "Hoia, mida armastad!". 

Keskkonnaameti traditsioonilised matkad toimuvad sel aastal augusti keskpaigas, kuid looduskaitsekuu jooksul toimub nii mõndagi põnevat! Hoia silm peal pidevalt täieneval Tule osalema lehel ning jälgi uudiseid meie Facebooki lehel! Igal nädalal tutvustame seal ühte meie kuuest rahvuspargist. 

Eesti rahvusparkide loodust, ajalugu ja kultuuripärandit tutvustavate videotega tähistame Eesti looduskaitse 110. aastapäeva. Just rahvusparkides saab kogeda ehedat loodust ning inimese ja looduse harmoonilist kooskõla – Eesti on kõige olulisem pool-looduslike koosluste hoidja Euroopas. 
Hingematvalt ilusate kaadritega videod aitavad mõista rahvusparkide väärtusi ja loodetavasti ahvatlevad loodusesõpru avastama rahvusparkide senitundmata radu. Rahvuspargist leiad avastamisväärset igal aastaajal. Videod valmisid Keskkonnaameti ja OÜ Tammik Filmi koostöös.

  • Vilsandi on kõige merelisem meie rahvusparkide seas, ⅔  sellest moodustab veeala, omanäoline ja kaunis on siinne rannikumaastik. Vilsandi rahvuspargis asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Erilised on siinsed loopealsed kodumaiste orhideede ehk käpaliste rikkusega.
  • Matsalu on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid Väinamere, rannaniitude ja roostikega. Inimesel on siin oluline roll suurte poollooduslike koosluste hooldamisel.
  • Lahemaa on kuulus rannakultuuri, rändrahnude, jõgede, jugade ning mõisate poolest, siin elab haruldane ebapärlikarp. 
  • Soomaa on tuntud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade, lookleva sängiga jõgede, viienda aastaaja ning ühepuulootsiku poolest. 
  • Karula on meie kõige künklikum rahvuspark, suurte metsa- ja järverikaste kuplite vahel elavad must-toonekured ja mudakonnad, kuplilist pärandkultuurmaastikku hooldavad lambad ja veised. Kohalikud käivad laupäeva õhtuti suitsusaunas.
  • Alutaguse metsasel ja soisel maastikul asuvad kümned järvesilmad, mõhnastikud, oosistikud ja luitestikud. Pikad mandriluited ehk kriivad on just kui sillad üle raskesti läbitavate soomaastike. Alutagusel elavad suurkiskjad, lendoravad, 5 liiki kotkaid ja habekakud, inimesi elab siin hõredalt.

Eesti loodus on meie kõigi hoida. Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.

Prindi eestikeelne (3.5 MB, PDF) ja venekeelne (3.55 MB, PDF) plakat.

Elurikkuse hoidmiseks:

  • Teavita elurikkuse hoidmisest naabritki! Prindi välja silt "Hoian siin elurikkust! (PDF)" või "Ma ei ole laisk, hoian siin elurikkust! (PDF)"
  • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
  • Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
  • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
  • Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust.
  • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
  • Elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi
  • Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
  • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
  • Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
  • Ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.

Loodushoiu plakat elumaja ja koduaia taustal

Vaata ka meie venekeelset plakatit (1.62 MB, PDF) ja loe looduskaitseteadlase Aveliina Helmi artiklit "Sinu tegu loeb". (217.38 KB, PDF) 

Kui soovid olla kursis meie värskeimate uudiste ja postitustega, siis jälgi meid Keskkonnaameti Facebooki lehel. Avaldades meie postituste all aktiivselt arvamust igaühe loodushoiu teemadel, võid võita ka vahvaid auhindu. Auhindadest ja teadmistest tähtsamgi veel on aga saadud soovituste ja heade mõtete rakendamine reaalses elus. Hoia, mida armastad! 

 

Milline on looduskaitsekuu ajalugu?

Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses keskkonnapäeval.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva. Looduskaitsekuu avamisel antakse alates 1989. aastast üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ning alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Looduskaitsemärgil on 3 liiki – looduskaitse kuldmärk, looduskaitse hõbemärk ning noore looduskaitsja märk. Kuldmärkide laureaadid leiab aadressil http://www.envir.ee/et/eesti-looduskaitse-kuldmark, hõbemärgi laureaadid http://www.envir.ee/et/eesti-looduskaitse-hobemark.

24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.

 

Varasemate aastate looduskaitsekuu teemad:

2019 – Igaühe loodushoid
2018 – Terve Eesti
2017 – Eestilt Euroopale ja Euroopalt Eestile
2016 – Eesti loodus ‒ oma või võõras?
2015 – Eesti maastikud
2014 – Mere ja ranniku kaitse
2013 – Pärand täis elu
2012 – Jõed ja allikad – elu voolavad lätted
2011 – Loodus on lähedal
2010 – 100 aastat looduskaitset Eestis
2009 – Elurikkus on elujõud
2008 – Looduse eluring
2007 – Puud rahva meeles ja keeles
2006 – Randade ja kallaste kaitse
2005 – Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele
2004 – Liikide kaitse Eestis
2003 – Tunne kodumaa loodust
2002 – Laps ja loodus
2001 – Eesti poollooduslikud kooslused ja nende kaitse
2000 – Eesti märgalad ja nende kaitse
1999 – Jäätmehooldus ja loodushoid
1998 – Looduskaitse linnades ja asulates
1997 – Eesti metsade kaitse
1996 – Vee ja vee-elustiku kaitse​​​​

Enne päikesetõusu Kuresoo rabas Soomaal. Foto tegi Andres Hendrikson.Enne paikesetousu Kuresoo rabas Soomaal. Foto tegi Andres Hendrikson.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.