Jahipiirkonnad

Jahipidamine on lubatud üksnes jahimaal, mis on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei arvata planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega alad (tiheasustusalad), samuti puhke- ja virgestusalad. Jahimaa alla ei kuulu ka kaitseala vööndid, kus jahipidamine on looduskaitseseaduse või kaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud.

Jahimaa omakorda on jagatud jahipiirkondadeks, mis on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib see väikesaarel olla ka väiksem kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga.

Kokku on Eestis 331 jahipiirkonda pindalaga 4 243 288 ha ehk 42 432 km2. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha. Jahipiirkonna kasutamine käib jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ning see annab õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret jahiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Luba antakse 10 aastaks.

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:

  • Eestis registreeritud juriidilisel isikul;
  • riigiasutusel.

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

Jahipiirkonna kasutajate kontaktandmed leiab siit.

 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.