Alates 2013. aastast korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja (keskkonnaameti esindaja).
Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:
- ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
- põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
- seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Jahindusnõukogude töökord (PDF) (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/259).
Jahindusnõukogude esimehed on maakondades:
- Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa - Sulev Vare
- Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa - Ena Poltimäe
- Raplamaa, Järvamaa - Jaanus Nilp
- Saaremaa - Olav Etverk
- Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa - Aimar Rakko
- Harjumaa - Margo Tannik
Toimunud jahindusnõukogude dokumendid:
Alates 2020. aastast näeb jahindusnõukogude koosolekute protokolle Keskkonnaameti dokumendiregistris (valida esimesest rippmenüüst Keskkonnaamet, teisest rippmenüüst dokumendi liigiks "protokoll", pealkirja lahtrisse tuleb kirjutada jahindusnõukogu ning seejärel vajuta nupule otsi).
