Jahipiirkonnad ja jahindusnõukogud

Jaht on lubatud üksnes jahimaal ehk jahiuluki vabaks elamiseks sobival ja jahipidamiseks kasutataval alal. Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks ehk suurulukijahi pidamiseks moodustatud aladeks. Jahindustegevust korraldatakse maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes.

Jahipiirkonnad

Jahipiirkonna kasutamine toimub jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ning see annab õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti. Samuti tehakse selle alusel jahiulukite seiret jahiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

Luba antakse 10 aastaks.

Eestis on 331 jahipiirkonda pindalaga 4 374 519 ha ehk 43 745 km2. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha.

Jahipiirkonna pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Väikesaarel võib see olla ka väiksem kui saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga.

Jahimaa hulka ei arvata:

  • tiheasustusalad;
  • puhke- ja virgestusalad;
  • kaitseala vööndid, kus jahipidamine on looduskaitseseaduse või kaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud.
Põdrad Matsalu luhal. Foto: Uve-Rain Uusrand

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:

  • Eestis registreeritud juriidilisel isikul;
  • riigiasutusel.

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

Taotluse esitamine ja menetlus toimub infosüsteemis KOTKAS, taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade register

Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmed leiab Keskkonnakaitselubade registris KOTKAS. Vali loa liigiks jahipiirkonna kasutusõiguse luba.

ava register

Jahipiirkondade kaart 

Jahipiirkondade kaart on leitav Keskkonnaportaalis. Märgi aktiivseks jahinduse kaardikiht.

vaata jahipiirkondade kaarti

Jahipiirkondade kasutusõiguste lubadega seotud teated

Teadaanded alates 2025. aastast

Varasemad teadaanded 

Maaomaniku õigused

Jahiseaduse alusel võib maaomanik: 

  • korraldada oma maal väikeulukijahti;
  • sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
  • seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
  • algatada jahipiirkonna kasutaja (nt jahiseltsi) väljavahetamine;
  • teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Luba antakse tasuta.

Jahipidamise keelamine oma maal

Jahipidamise keelamiseks või piirangute seadmiseks endale kuuluval maal tuleb jahipiirkonna kasutajale saata sellekohane kirjalik avaldus.

Jahipiirkonna kasutajate kontaktid leiab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.

Jahindusnõukogud

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Metskits Foto Tairi Tappo
Metskits Foto Tairi Tappo

Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.

Jahindusnõukogu töökord (kinnitatud 13.09.2021) | 342.27 KB | pdf

Juhis jahipiirkonna kasutajale jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel | 694.42 KB | pdf

Jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kokkulepe (18.06.2021) | 610.61 KB | pdf

Toimunud jahindusnõukogude dokumendid

Alates 2020. aastast näeb jahindusnõukogude koosolekute protokolle Keskkonnaameti dokumendiregistris. Vali esimesest rippmenüüst Keskkonnaamet, teisest rippmenüüst dokumendi liigiks "protokoll", pealkirja lahtrisse kirjuta "jahindusnõukogu" ning seejärel vajuta nupule "otsi".

Jahindusnõukogule esitatavad dokumendid (kirjad, avaldused, ettepanekud jms) tuleb saata Keskkonnaameti e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee

Jahindusnõukogude esimehed

MaakondEsimees
HarjumaaTanel Türna
LäänemaaOlav Etverk
ViljandimaaTanel Türna
PõlvamaaJaanus Kala
Raplamaa, JärvamaaJaanus Nilp
Saaremaa, HiiumaaTanel Türna
Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, PärnumaaTanel Türna
Valgamaa, VõrumaaMargo Tannik
TartumaaTanel Türna

Viimati uuendatud 26.08.2026

open graph imagesearch block image