Alates 2013. aastast korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja (keskkonnaameti esindaja).
Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:
- ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
- põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
- seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Jahindusnõukogude töökord (PDF) (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/259).
Jahindusnõukogude esimehed on maakondades
| Maakond | Esimees |
|---|---|
| Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa | Sulev Vare |
| Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa | Ena Poltimäe |
| Raplamaa, Järvamaa | Jaanus Nilp |
| Saaremaa | Olav Etverk |
| Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa | Aimar Rakko |
| Harjumaa | Margo Tannik |
Toimunud jahindusnõukogude dokumendid
Alates 2020. aastast näeb jahindusnõukogude koosolekute protokolle Keskkonnaameti dokumendiregistris (valida esimesest rippmenüüst Keskkonnaamet, teisest rippmenüüst dokumendi liigiks "protokoll", pealkirja lahtrisse tuleb kirjutada jahindusnõukogu ning seejärel vajuta nupule otsi).
