Keenia vanasõna ütleb: „Me pole seda maailma saanud päranduseks oma esivanematelt, vaid laenanud oma lastelt“. Seda tuleb alati meeles pidada inimtegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
Igasugusel inimtegevusel on suurem või väiksem mõju ümbritsevale keskkonnale. Mõne tegevusega kaasnev keskkonnamõju võib seejuures olla oluline. See tähendab, et mõju võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimeste tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Olulise keskkonnamõju ennetamiseks hinnatakse selliste tegevuste mõju juba planeerimisprotsessis.
Keskkonnaameti eesmärk on, et keskkonnakaalutlusi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ning neist lähtutakse kavandatava tegevuse lubamisel või keelamisel.
Mis on keskkonnamõju hindamine?
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine.
Mõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Keskkonnamõju hindamine ei tegele kõigi mõjudega, vaid üksnes sellistega, mis võivad olla olulised. Lisaks tegevuse kavandaja ja hilisema elluviija (edaspidi arendaja) pakutud variandile tuleb hinnata ka kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete lahendustega kaasnevat mõju. Keskkonnamõju hindamine on teatud juhul õigusaktiga nõutud, kuid paljudel juhtudel saab alguse kaalutlusotsusena.
Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus selles osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul.
Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:
- keskkonnamõju hindamine kitsamas tähenduses ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemisest. KMH tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
- keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.
Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Juhul, kui kavandataval tegevusel või strateegilisel planeerimisdokumendil on tõenäoliselt piiriülene mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata mõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene KMH või piiriülene KSH.
Keskkonnaameti teenused
- Eelhindamisel – Keskkonnaamet otsustab kavandatava tegevuse KMH algatamise vajalikkuse üle või annab teistele otsustajatele oma seisukoha KMH või KSH algatamise vajalikkuse kohta.
- KMH/KSH läbiviimisel – Keskkonnaamet juhib otsustajana KMH menetlust ning kontrollib KMH programmi ja aruande vastavust nõuetele või esitab teistele otsustajatele oma ettepanekud KMH/KSH programmide või väljatöötamise kavatsuste ja aruannete täiendamiseks.
- Planeeringute koostamisel – Keskkonnaamet teeb koostööd või on kaasatav planeeringute koostamisel, sh annab kooskõlastuse või oma arvamuse planeeringule ja KSH aruandele.
Lisateave
Õigusaktid
Üldised juhendid
- Põder, T. „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (PDF) (uuendatud 2018)
- Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (PDF) (2017)
- „Abiks alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile – 2018. aasta KOV keskkonnaalase koolitusprogrammi materjal“ (PDF) (2018-2019)
Kodulehed
- Keskkonnaministeeriumi koduleht
- Rahandusministeeriumi planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk ajaveeb
- Euroopa Komisjoni koduleht
- Piiriülese mõju hindamise konventsiooni koduleht
- Rahvusvaheline mõju hindamise assotsiatsioon
Lubjakivikarjäär. Foto: Martin Nurme
