Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalusi ennetada negatiivseid tagajärgi on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.
Keskkonda tuleb mõista laiemas tähenduses – lisaks looduskeskkonnale hinnatakse tegevuse mõju ka inimeste tervisele ja heaolule, samuti kultuuripärandile ja varale. Keskkonnamõju hindamise protsess on avalik, kõikidel isikutel on võimalik selles osaleda (tutvuda materjalidega, esitada ettepanekuid ja märkusi jne).
Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:
- keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning mille tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
- keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.
KMH kitsamas tähenduses viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju. KMH saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning selle tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH õiguslikud alused ja korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ehk KeHJS.
KSH viiakse läbi tõenäoliselt keskkonda oluliselt mõjutavate strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel, enne nende kehtestamist. KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel. Strateegiliste planeerimisdokumentide alla kuuluvad nt strateegiad, arengukavad, tegevuskavad, programmid, planeeringud vmt dokumendid, mis vastavad KeHJS kriteeriumitele. Planeeringute KSH menetlus on reguleeritud planeerimisseadusega, KSH sisunõuded (nõuded KSH aruandele jmt) on sätestatud KeHJS-ega. Arengukavade jmt dokumentide KSH menetlus on reguleeritud KeHJS-ega.
Nii KMH kui ka KSH algatamised võib jagada kaheks: kohustuslikud algatamised (õigusaktidega nõutud) või kaalutlusotsusel algatamised (kaasneva mõju olulisust hinnatakse eelhindamise käigus).
Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata keskkonnamõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, otsustades KMH algatamise vajalikkuse üle, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega otsustaja saab arvestada.
Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.
Enne 01.07.2015 algatatud KMH-de ja KSH-de osas täidab Keskkonnaamet endiselt ka KMH/KSH järelevalve kohustusi, kontrollides kõikide KMH-de/KSH-de menetluste korrektsust ning hinnates programmi ja aruande vastavust õigusaktide nõuetele ja sisulist piisavust.
Üldised juhendid (leitavad Keskkonnaministeeriumi ja/või Keskkonnaameti kodulehel):
- Põder, T. „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (PDF) (uuendatud 2018)
- „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“ (PDF) (2017)
- Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (PDF) (2017)
- „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ (PDF) (2015)
- „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi kohane menetlus“ (PDF) (2015)
- Aunapuu, A., Kutsar, R. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ (PDF) (täiendatud 2016-2017)
Foto: Toomas Kalda
