The condition of an animal is considered helpless if...
- ... a young animal is an orphan and the status as an orphan has been proven.
The orphan status of an animal cannot be based on just someone's opinion. An animal may be deemed to be an orphan if there is evidence of the death of the animal parent or is injured in such a way that it can no longer care for its offspring(s).
Many animals leave their young ones on their own for safety. If a person interferes in the life of a young animal that is not actually an orphan, the person does it a disservice. - ... the animal has a visible injury.
If necessary, protected species, whose viability is likely to be restored, will be primarily referred for treatment. - ... the animal is trapped (e.g. it has fallen into a hole, it is stuck between a wire or a fence, etc.) or it has fallen outside the natural habitat (a panicked big game in a settlement) and it cannot access its natural habitat by itself.
An animal is not considered helpless if it is free in nature and...
- ... behaves unusually, but does not have any visible injury
- ... is suspected of having an infectious animal disease or is infected with it
Report on any animals with the suspicion of the infection to the Agriculture and Food Board. For example, report on the wild boars, who have died of African swine fever, or on birds showing signs of avian influenza at https://seakatk.ee/teata and https://linnugripp.ee/teata. - ... it is a wild animal that lives in a densely populated area (e.g. foxes, badgers, roe deer, hares, etc. are often adapted to living in densely populated areas)
- ... is a young animal who seems helpless, but there is no persuasive evidence of it being an orphan (a decision is made by a specialist, if necessary).
For example, a roe deer fawn and a hare leveret who are alone do not need human help.
Call state helpline 1247 if you meet:
- A wild animal in a helpless condition
- A big game injured or killed on the highway (wolf, bear, lynx, wild boar, red deer, elk, roe deer)
- Other animals killed on the highway (state road)
- An animal (including birds) injured or killed in nature or belonging to protected category I or II
- A large predator injured or killed in nature (wolf, bear, lynx, grey seal).
Call the local government (the owner of the road) if you see an animal killed on a local road or street (in city, town or small town).
In any case, any interference in the lives of wild animals must be carefully considered. Before interference, it is necessary to consider whether it will not harm the animal more.
A healthy wild animal, including a bird, is best off in its natural environment – it does not need human interference and must be left alone. Interference is justified if the animal is in a helpless condition.
Often the best way to help a wild animal is to leave it alone and move away - so its natural life can continue! A wild animal, including a bird, must not be touched or disturbed in any other way (observed for a longer period of time, stroked, picked up, photographed, etc.). Many seemingly abandoned young animals have parents who keep an eye on them, feed, and protect them from a distance.
Removing a wild animal, including a bird, from its natural habitat is not allowed and is generally not necessary. This can only be done with the permission of the Environmental Board.
When helping an animal in distress, first make sure you are safe and use gloves if possible. A panicked animal can injure a helper, spread diseases, etc. Afterwards, we recommend washing your hands and following general hygiene.
- If a wild animal is in a place dangerous to it (e.g. on a road, in a hole, in a water barrel, etc.), find a way to guide or lift it to the nearest safe place.
For example, let a flock of birds crossing the road cross the road calmly, and if necessary, warn fellow road users. If a frog has fallen into a hole, lift it out or place a board ramp on the edge of the hole to help it out. Lift out an insect that has fallen into an empty container or full of water. - If the animal is stuck, see that its movement is not blocked by any object (hay baling twine, plastic bottle, wire, film, etc.). If possible, help it get free.
Be aware that animals can claw, bite or kick, birds can hit with their beaks or wings, and claws should be avoided in case of birds of prey. - If a young bird without feathers has fallen out of the nest, carefully place it back in the nest.
Hold your hand or, for example, a piece of clothing in front of the nest opening for a few minutes. Chicks calm down in the dark and do not immediately climb out of the nest again. - Place the fallen nest back if possible. In case of some species (swallows, sparrows), it is possible for a person to restore the nest with little effort.
For example, a suitable box can be made of wood and placed near the former nesting site or in the former place. The former nest material should also be placed in the box.
Other moisture-resistant means, such as a basket, a bowl, a pot, etc., can also be used to restore the nest. Cardboard box and other means are not suitable for this.
A wild animal is not a domestic animal or a pet. The behaviour of a wild animal in distress can be unpredictable, so be careful when you meet it.
A big game (elk, deer, roe deer, wild boar, bear, wolf, lynx) that has entered the settlement and moves peacefully or rests, should be left alone. The best way to help the animal is to calmly move away from it and ask other gathered people to do the same, so as not to panic the animal. It must not be disturbed in any way, including staying to watch, photograph or film it, make the animal move or offer it food. Make sure that the animal has a clear area to move away – a calm animal finds its own way back to nature. Know that wild animals are not afraid of houses or cars.
Report on a big game (elk, deer, roe deer, wild boar, bear, etc.) running around in the city in panic to the state helpline at 1247.
Settlements are suitable as habitat for many small wild animals. They should only be reported if they are injured or helpless (e.g. stuck somewhere).
When meeting a wild animal, avoid:
- Getting close to it, as this can make the animal aggressive. The greater the distance between a person and a wild animal, the less danger the animal perceives.
- Contact, as it can spread diseases or parasites to both people and domestic animals
- Direct eye contact because animals interpret it as a threat and a need to protect themselves
- Rapid and sudden movements because a wild animal interprets this as a danger as well from which it is necessary to defend itself (e.g. attack in self-defence).
Removing a wild animal from the nature and raising it at home without the permission of the Environmental Board is not allowed by law, as it is best for wild animals to live in their natural environment.
-
Hülgepojad
Rannal omapäi lesivaid hülgepoegi palume mitte häirida.
Hülged on sünnist kuni karvkatte vahetumiseni omaette maismaal, enne kui nad on valmis iseseisvalt merele suunduma. Ema käib hülgepoega regulaarselt toitmas. Sel ajal võib mistahes moel hülgepojaga kontakti loomine loomakest ohustada. Selle asemel, et hülgepoega katsuda, toita või teda pildistada, on parim temast kiiresti eemalduda. Kindlasti ei tohi hülgepoegi endaga kaasa viia.
Rannas koeraga jalutades hoia lemmik rihma otsas, et koer hülgepoega häirima ei pääseks.
-
Nahkhiir
Nahkhiired vajavad looduslike elupaikade kadumise tõttu kaitset. Hoidkem nahkhiiri, laskem neil rahulikult oma elu elada.
Kui leiad talvel nahkhiire keldrist, püüa teda mitte häirida. Teda ei tasu pildistada, valgustada ega muul moel ärkvele ajada, et ta saaks talveunes püsida. Talveunest äratamine on nahkhiirele eluohtlik.
Kui nahkhiir lendab sulle tuppa, hoia pimedal ajal aken lahti ja aja loom liikvele, et ta leiaks tee aknast välja.
Kui märkad vigastatud nahkhiirt, küsi nõuannet riigiinfo telefonilt 1247. Esimese hooga ära tõtta looma ise katsuma.
Eesti nahkhiirtele on kõige suurem oht poegimiskolooniate häirimine või hävimine. See võib juhtuda, kui majaomanik hakkab suve keskel hoonet remontima ja ei märka nahkhiiri majavoodri vahel või katuse piirkonnas. Kui hoonet asustavad nahkhiired, tuleks remonditööd planeerida augusti lõppu.
Loe lähemalt, kuidas saad nahkhiiri aidata Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt ja tutvu nahkhiiresõbraliku majaomaniku juhendiga.
Inimese teadmatus metsloomade käitumise põhjustest toob kaasa konflikte. Tutvu hariva materjaliga „Inimeste ja ulukite suhted“.
Paljud linnuliigid on valinud omale elupaigaks asulad, sest sealt leiavad lihtsasti toitu ja erinevaid pesitsusvõimalusi. Asulates on neile ka vaenlasi vähem kui looduskeskkonnas. Inimesed peavad selle olukorraga kohanema ja mõistma, et linnaloomad ei vaja inimese abi ega sekkumist. Kõige enam tekib probleeme linnupoegadega.
On tavapärane, et paljude linnuliikide pojad väljuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Sel ajal nad treenivad oma tiibu. Kui pesast väljunud linnupojal on suled seljas ja ta pole vigastatud, siis abi ta ei vaja. Vanemad hoiavad neil poegadel eemalt silma peal, kuid väga tihti enam ei toida, et pojad saaksid lendamiseks sobivasse kaalu.
Kui linnupojal sulgi seljas ei ole või sulgede vahelt paistab selgelt paljast nahka, siis peaks linnupoeg olema veel pesas. Sellisel juhul tõsta poeg ettevaatlikult pessa tagasi. Kui aga pesa näha ei ole, tõsta poeg varjulisse kohta toibuma ja lahku. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi.
Loe hüljatud ja terve linnupoja tunnustest Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
- Gull chicks
... on pesahülgajad, kes pärast munast koorumist liiguvad iseseisvalt pesa läheduses ringi. Tihti tulevad nad katustelt alla maapinnale ja pessa tagasi enam ei lähe. Vanemad kaitsevad neid võimalike ohtude eest ning toidavad poegi siis, kui ümbritsev keskkond on rahulik ja ohtu ei ole. Lennuvõimeliseks saamine võib võtta aega kuni paar nädalat. Seega on suve alguses tavapärane, et linnatänavail liigub pruunikashalle kajakapoegi, kes abi ei vaja.
-
Kakupojad
Kui leidsid maast vigastusteta kakupoja, tõsta ta kuhugi varjulisse paika. Hästi sobib nt tihedama puu oks, kus vareslased neid ei märka ning kassid ja koerad rünnata ei saa.
Loe kakupoegadest lähemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
-
Swifts
Piiritaja on tavalisest pääsukesest natuke suurem, mustjas, tömbi pea, kitsa keha, harkis saba ja pikkade jäikade sirpjate tiibadega. Ta kurgualune on valkjas. Nad ei ole võimelised ise maapinnalt lendu tõusta. Lennuvõimeline on piiritaja siis, kui tiivad seljal on sabast pikemad.
Kui leiate piiritaja maast, saab teda aidata. Õõtsutage lindu kerge liigutusega oma kätel, kuni ta ise ära lendab. Piiritaja väristab end ja ajab suled puhevile selleks, et tiibadesse verd pumbata ja seab end sellega lennuvalmis.
Loe piiritajate kohta lähemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
-
Veelinnud
Veelindudega kohtudes järgi kahte reeglit:
1) hoia eemale;
2) ära toida;
Laskem veelindudel rahus olla, hoidkem neist eemale ja andkem neile ruumi. Neile on loomulik olla enamuse ajast liikumatult paigal, et hoida kokku energiat ja puhata. Veelindudel on soojahoidev ja vettpidav sulgkate ning erilise verevarustusega jalad. Ka talvel meeldib neile jää ja lume peal liikumatult puhata. Terved veelinnud enamasti veekogusse kinni ei külmu.
Hooligem veelindudest ja lubagem neil rännata – ärme toida veelinde! Veelinnud saavad oma toidu veekogudest ise kätte. Inimeste toit (sai, küpsis jms) pole neile sobilik, see on ilma vajalike toitaineteta ja põhjustab lindudele vaevusi-haigusi. Selle tagajärjel muutuvad nad nõrgaks ja võivad saada kergeks saagiks näiteks hulkuvatele koertele või rebastele.
Veelindude pojad on pesahülgajad, kes liiguvad ringi vanematega. Kui inimene on linnupoegade lähedal, võivad vanemad oma pojad hüljata. Kui märkad vanalindu poegadega või vanemateta veelinnupoegi, siis hoia neist eemale ja lase neil oma teekonda jätkata. Ka linnatänavatel on veelinnud kuhugi teel, sekkumata jõuavad nad kohale iseseisvalt. Vajadusel seiska ohutult liiklus ja lase neil ise üle tee minna.
Loe veelindudest lähemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
Riigiinfo telefonile 1247 helista, kui lind on hädas: nähtavalt vigastatud või kusagile kinni jäänud.
Kohtumine metsloomaga
Keskkonnaameti e-õppematerjal tutvustab metsloomade ja inimeste kohtumiste põhjusi ning annab nendeks olukordadeks käitumisjuhised. Hariv materjal koosneb viiest videoklipist ja kinnistavatest ülesannetest, mis on saadaval keskkonnahariduse portaalis.
Vaata õppematerjali videoid Keskkonnaameti YouTube'i kanalil.
Last updated: 05.12.2022
