Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
Esita andmed puurkaevude ja -aukude rajamise kohta. Samuti saab VEKAst otsida teavet puurkaevude ja hüdroloogiliste tööde tegijate tegevuslubade kohta.
Esita SPIM registris kvartali aruanne.
NB! Registrisse ligipääsuks on eelnevalt vajalik esitada SPIM registri taotlus.
Loomakahjud
Käesoleval lehel on kirjas, millistel puhkudel peaksid Keskkonnaametile teada andma metslindude või -loomade poolt enda varale tekitatud kahjust. Saad juhised kahju hüvitamise taotlemiseks ning näpunäiteid kahjude ennetamiseks.
Kahju hüvitamist on võimalik taotleda kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt, ilves, naarits, kala- või merikotkas.
Šaakali või rebase tekitatud kahjud hüvitamisele ei kuulu. Konkreetse kahju tekitaja selgitab välja Keskkonnaameti määratud ekspert.
Kahjust teavitamine
Peale kahjustuse avastamist tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui:
on surmatud või vigastatud põllumajandus- või lemmikloom (suurkiskja);
on kahjustatud mesitaru või silopalli (suurkiskja);
on kahjustatud lõks- või nakkepüünist (hüljes);
on alust arvata, et euroopa naarits on tekitanud kahju kalakasvatusele (euroopa naarits);
rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad;
jooksval aastal on esmakordselt tuvastatud kalakasvatuses meri- või kalakotka toitumine (kotkas).
Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud järgmistel juhtudel:
tegu on kalapüünisega;
põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata;
toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks.
Kui kahju kannataja soovib kahju hüvitamist, peab ta Keskkonnaametile kahju tekkimisest koheselt teada andma. Keskkonnaamet hindab tekkinud kahju ja edastab kahju kannatajale sellekohase hindamisakti. Rändlindude tekitatud kahjusid üldjuhul kohapeal ei hinnata ja neid kahjusid ei hüvitata.
Pärast akti kättesaamist on võimalik taotleda kahju hüvitamist.
kahjustuste andmestiku pidev kaasajastamine võimaldab langetada tõenduspõhiseid otsuseid (erinevate ennetusmeetmete kasutamine, ennetustööde kulutuste hüvitamine, derogatsioonide rakendamine, eelarve kavandamine jms);
rändlindude tekitatud kahjustustest tuleb Keskkonnaametit teavitada kahjude tekkimise ajal, see võimaldab vajadusel teostada täiendavaid paikvaatlusi.
Kahju hüvitamise taotlemine
Keskkonnaamet hindab kahjustuse põllumajandus- või lemmiklooma hukkumise või vigastamise korral 3 päeva, kahjustatud mesitaru või silopakendi korral 5 päeva, teistel juhtudel vajaduse korral 10 päeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale 10 päeva jooksul, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral.
Jälgi, et taotlusega oleks kaasas ka selle kohustuslikud lisad (loetelu leiad taotluse vormilt).
Kahju ennetustööde hüvitamine
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.
Ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.
Hüvitamisele ei kulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine.
Taotlus ennetustööde kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks.
Otsus ennetustööde kulutuste hüvitamise kohta tehakse üks kord aastas, kolme kuu jooksul alates 15. jaanuarist.
esita taotlus koheselt peale nõuetekohase ennetustöö teostamist, nii on võimalik töö kohapeal akteerida ja vajadusel parandusi teha
Soovitused kahjude ennetamiseks
Suurkiskjate tekitatud kariloomade kahjustuste vältimiseks soovitame:
ajada kariloomad ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse;
valvata kariloomi spetsiaalselt selleks aretatud tõugu karjavalvekoertega (soovitame vähemalt 2 koera karjamaarühma kohta) kogu kariloomade karjamaal viibimise ajal;
rajada kiskjatõrjeaed, milleks loetakse vähemalt viieliinilist ja vähemalt 4500 V pingega elektrikarjust, mille alumine liin on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või -lint maapinnast vähemalt 1,1 m kõrgusel. Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks traadist võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1,1 m, võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse liin maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektriliin kõrgusega maapinnast 1,1 m.
ümbritseda karjamaa elektrikarjuse võrguga
Hall- ja viigerhülge tekitatud kalapüüniste kahjustuste vältimiseks soovitame:
vahetada kalapüüniste püügikohta peale kahjustuse ilmnemist;
kasutada hülgekindlaid kalapüüniseid;
kasutada hülgepeleteid (elektroonsed, helilised).
Pruunkaru põhjustatud mesitarude ja silopakendite kahjustuste ennetamisel loetakse piisavaks ja kulutõhusaks ennetusmeetmeks, kui mesila või silopakendid on ümbritsetud kiskjatõrjeaiaga (4-5-liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m).
Rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuride kahjustuste vältimiseks soovitame:
kasutada visuaalseid või helilisi peletusvahendeid (peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad) tihedusega vähemalt 4 peletusvahendit 1 ha põllumaa kohta;
