Endla looduskaitseala

Prindi

Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal.

Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele.

Looduskaitseala allikate piirkond asub Järvamaal Koeru valla maadel. sinna juhatavad pruunid suunaviidad Mäeküla-Koeru teelt ja Piibe maanteelt Kapu ristilt.

Looduskaitseala kaart

Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist.

 Endla looduskaitseala keskus Tooma külas

Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km.
Tallinnast saab Toomale sõita mööda Tallinn-Tartu maanteed pöörates Mäekülas vasakule Koeru poole, pärast Koeru läbimist Kapu ristis suunduda Tartu poole. Vägevalt 3 km näitab looduskaitseala keskuse poole pruun suunaviit.

Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad.

Endla looduskaitseala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka ning Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Laugasterohkeid rabasid ümbritsevad madalsoo- ja siirdesoometsad, millest suur osa on kraavitatud-kuivendatud.

Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all.
Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad.

Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks.

Looduskaitseala peamine eesmärk on looduse kaitsmine ja säilitamine.

Vastavalt kehtestatud piirangutele jaguneb looduskaitseala kolmeks vööndiks.

  1. Reservaadis jäetakse loodus arenema oma seaduste järgi. Linnusaare rabas käiakse vaid teadustöö huvides. Matkajaid sinna ei lubata.
  2. Sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud. Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndisse minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Lindude rände ja pesitsusajal 1. aprillist 30. juunini ei ole Endlal ja Sinijärvel kalameestel ja paadimatkajatel viibimine lubatud.
  3. Piiranguvööndis kehtivad kitsendused võimaldavad loodusesõbralikku majandustegevust. Matkajad võivad sinna alati minna.Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis.

Keskkonnaameti kirjalikku luba on vaja:

  • rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks
  • veematkade korraldamiseks jõgedel-järvedel
  • mootorsaaniga ja ATV-ga sõitmiseks.