Sa oled siin

Vana puu õõnsuses elab haruldane eremiitpõrnikas

Eremiitpõrnikas on suur ja jässaka kehaehitusega haruldane mardikaline. Foto: Maila Moor
Eremiitpõrnikas on suur ja jässaka kehaehitusega haruldane mardikaline. Foto: Maila Moor.

Keskkonnaamet kinnitas eremiitpõrnika kaitse tegevuskava, mille kohaselt tuleb vanade puude õõnsustes elava mardika säilimiseks meie looduses järjepidevalt hooldada puisniite ja -karjamaid ning vanu parke.

Tegevuskavas antakse olemasolevale kaasaegsele teabele tuginevad suunised, et tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Mardika tüüpiliseks elupaigaks on päikesele avatud vanad hõredad lehtpuistud, eriti puisniidud ja -karjamaad, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Mardikas võib elada ka vanades parkides ja alleedel. Huvitava bioloogiaga haruldase mardikalise kaitses on Eestil väga oluline osa.

Eremiitpõrnikas on üks suurimaid Eestis elavaid mardikalisi, kelle Lõuna-Eestit asustavad populatsioonid on kogu Euroopas ühed põhjapoolseimad. Eremiitpõrnikas esineb Eestis oma areaali põhjapiiril, olles levinud vaid vähestes kohtades Valgamaal Koiva jõe valgalal Eesti lõunapiiril.

„Eremiitpõrnikas on jässakas, tumeda pronksihelgiga ja parknaha järgi lõhnav, silmapaistvalt suur mardikas. Tema kehapikkus ulatub kuni 4 cm. Kuid välimusest veelgi erilisem on tema eluviis – mardika vastsed vajavad 3-4 aastat kestva arengutsükli läbimiseks vanade lehtpuude rohke kõdupuiduga tüveõõnsustes paiknevat varjatud ja stabiilset elupaika,“ kirjeldas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi liigi elupaiganõudlust.

Eremiitpõrnika asurkondade säilimisel on kriitilise tähtsusega niitude, karjamaade ja teiste avatud mosaiiksete maastike niitmine või karjatamine, et vältida nende alade võsastumist. Samuti on väga oluline vanade, õõnsate ning kuivade puude säilimine, seda nii puisniitudel ja -karjamaadel kui ka parkides ja alleedel. Vähem tuntud elustiku hoidmiseks peavad nende alade hooldajad ja liigieksperdid tegema tihedat koostööd.

„Terves ja terviklikus elukeskkonnas on väga olulised nii noored kui vanad, elusad kui surnud puud. Eremiitpõrnika haruldane eluviis on selle ilmekaks kinnituseks. Poollooduslike koosluste ja parkide hooldamisel tuleb kõrvuti inimeste esteetiliste hinnangute ja turvalisusega alati arvestada ka elurikkusega,“ rõhutas Tõnu Talvi.

Eremiitpõrnika tegevuskava koostasid Keskkonnaameti ja vabaühenduste liigieksperdid. Kinnitatud kavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post: tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
telefon: 5016 869

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.