Sa oled siin

Tänavune biosfääripäev keskendub kliimamuutuste mõjule Läänemerel

Eesti külmad ja lumised talved võivad kliimamuutuste tõttu edaspidi harulduseks muutuda. Pildil piilub päike lumise metsa vahelt. Foto: Lia Rosenberg
Eesti külmad ja lumised talved võivad kliimamuutuste tõttu edaspidi harulduseks muutuda. Foto: Lia Rosenberg

Lääne-Eesti biosfääri programmiala tähistab 27. märtsil oma 28. sünnipäeva biosfääripäevaga Kuressaares, kus arutletakse, kuidas muutused Läänemeres mõjutavad rannarahva igapäevaelu.

„Meri on andnud meile sajandite vältel tööd ja leiba ning teeb seda ka tulevikus, ent globaalsed kliimamuutused mõjutavad ka meie rannarahva argielu. Näiteks on vähenemas Läänemerele omaste kalaliikide arvukus ja saabunud on uued tundmatud liigid, sagenevate tormide tõttu on suurem oht rannikuäärsete alade üleujutusteks ja merevee madalseis takistab laevaliiklust. Biosfääripäeval arutlemegi, millega peaks rannarahvas tulevikus arvestama,“ lausus Lia Rosenberg, Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist.

27. märtsil Kuressaare Meremajanduse Keskuses toimuvat biosfääripäeva korraldab Keskkonnaamet koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskusega ning päeva eesmärgiks on selgitada kliimamuutuste mõju vee-elustikule ja võõrliikidele, ilmaoludele ja neist sõltuvale veetasemele ning õppida nende muutustega kohanema.

Päeva põhiettekande teeb Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere, kalandusest ja võõrliikidest annab ülevaate Tartu Ülikooli Eesti merebioloogia osakonna juhtivteadur Henn Ojaveer, merekalade eluolust räägib Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene. Lisaks räägib UNESCO rahvusliku komisjoni nõukoja liige Toomas Kokovkin UNESCO tunnustusest meie saartele ning ühiselt arutletakse, millised on Lääne-Eesti saarte biosfääriala tänased väljakutsed.

„Meri on „sillaks“ saarte elanikele muu maailmaga. Paraku oleme täna jõudnud olukorda, kus üheks prioriteetsemaks teemaks saarte elanikele on transpordiühendused mandri ja saarte vahel. Viimastel aastatel on tuulesuuna muutused üha sagedamini põhjustanud madalat veetaset ja seeläbi raskendanud meretransporti. Jääteed, mis vanasti olid igatalvised loomulikud nähtused, on tänaseks muutunud haruldaseks turismi atraktsiooniks. Biosfääripäeval räägimegi, mis põhjustab selliseid muutusi,“ lausus Lia Rosenberg.

Biosfääripäeva täpsem päevakava ja registreerimisinfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala haarab enda alla 1/10 kogu Eesti pindalast. Maismaast katab see meie suuremad saared – Saare-, Hiiu- ja Muhumaa, lisaks Vormsi ja Ruhnu. Kolmveerandi biosfäärialast moodustab meri, mis saari ja mandrit ümbritseb. Biosfääri programmiala eesmärk on ellu viia maapiirkonna säästvat arengut, lähtudes elukeskkonna tasakaalustatud suhetest. Alal korraldatakse haridus-, seire- ja uurimistöid ning arendatakse kohalikku elu võimalikult keskkonna- ja loodussõbralikult.

Lisainfo:
Lia Rosenberg
Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist
e-post: lia.rosenberg@keskkonnaamet.ee
telefon: 5207 457

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.