Sa oled siin

Tänasest kuni augusti lõpuni on lubatud jõevähki püüda

paadis istuv mees tõstab veest mõrda välja.
vähipüük mõrraga. Foto: Aimar Rakko

Kalastuskaarte vähipüügiks on võimalik osta internetist pilet.ee lehel ja Keskkonnaameti kontoritest. Lube on saada kõigisse maakondadesse ja veekogudele peale Saaremaa ja Pangodi järve.

Juba kolmandat aastat on enamikes maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Kuna lubade müük algas juba 1. juulil, siis on mõlema püügipiirkonna limiit tänaseks läbi müüdud.

Eestis on aga häid vähipüügiveekogusid märksa enam, pea 200 ringis. Kui Saaremaa veekogud ja Pangodi järv kõrvale jätta, osteti eelmisel aastal enim lube Järva-, Harju-, Pärnu-, Võru- ja Valgamaale. Järvamaa populaarsem veekogu oli Väinjärv, Valgamaal Aheru järv, Pärnumaal Paadremaa jõgi, Harjumaal Männiku karjäär ja Võrumaal Verijärv.

Loa ostmisel tuleks arvestada ka sellega, et eraomandis oleval veekogul peab lisaks kalastuskaardile olema ka veekogu omaniku nõusolek. Seda, kas veekogu on avalikuks või mitte avalikuks kasutamiseks (eraveekogu), saab vaadata keskkonnaregistrist.

Varasemate aastatega võrreldes on sel aastal vähipüügil ka üks oluline kitsendus. Nimelt on ühel isikul lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised vähid tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 cm.

Viimastel aastatel on avastatud Eestis ka 3 võõrvähi liiki - signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuareaali nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi ka haigusi, sest näiteks võõrvähiliigid, olles resistentsed mitmete meie jõevähile ohtlike haiguste suhtes (nt vähikatk), võivad neid haigusi edasi kanda. Jõevähi ümberasustamisel on oht aga lapihaiguse levitamiseks. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.

Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada Keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid Eesti Maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.

Vältimaks haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.

Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Teate edastas:
Piia Tamsalu
Keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist
e-post: piia.tamsalu@keskkonnaamet.ee

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.