Sa oled siin

Suurprojektide tõttu on suurenenud kaevandamislubade nõudlus

Tee-ehitusel kasutatakse valdavalt liiva, kruusa ja lubjakivi. Pildistas Martin Nurme.
Tee-ehitusel kasutatakse valdavalt liiva, kruusa ja lubjakivi. Pildistas Martin Nurme.

Kui 2017. aastal andis Keskkonnaamet 69 kaevandamisluba, siis tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul antud või muudetud juba 52 luba ja huvi kaevandamise vastu jätkub.

Keskkonnaamet annab üle Eesti kaevandamislube, et reguleerida maavarade säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning leevendada kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Kui ajavahemikus 2013-2017 andsime keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt – 2018.a andsime 129 uut või muudetud kaevandamisluba. Tänavu on esimese kaheksa kuuga antud või muudetud juba 52 kaevandamisluba. Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi) Pärnu ja Harju maakondades, mistõttu võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu.

„Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Seetõttu on vajalik selgitada kaevandamisega kaasneda võivaid riske ja Keskkonnaameti seatud nõudeid nende riskide vähendamiseks. Meie jaoks on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivsete keskkonnamõjude eest. Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitse ja müra leevendamise osas. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik,“ selgitas Martin Nurme, Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja.

Nõudlus on kasvanud eelkõige ehitusmaterjalide kaevandamise vastu, mida võib seostada lisaks Rail Balticule ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega. Hetkel kehtib Eestis 725 kaevandamisluba – enim on lube antud teede-ehituse valdkonnas tegutsevatele Maanteeametile (32), AS-le TREV-2 Grupp (29) ja AS-le Eesti Teed (23). Märkimisväärne hulk kaevandamislube on ka arendajatel AS YIT Eesti (23) ja AS Tariston (20). Samas leidub ka hulk kaevandamishuvilisi, kellele ei anta luba näiteks keskkonnaalaste põhjuste või kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu.

Keskkonnaameti spetsialistide töökoormus on tõusnud ka seetõttu, et aina rohkem on vaja kontrollida kaevandatud alade korrastamist. Nimelt paneb amet igale kaevandajale kohustuse kaevandamise käigus ala korrastada looduslikult ja tehnoloogiliselt sobivaks ning keskkonnale ohutuks. Sageli muudetakse endised karjäärid kauniteks puhkealadeks, kus saab ujuda ja veesporti harrastada. Eelmisel aastal korrastati Keskkonnaameti tingimuste järgi viis endist karjääri ning üle-eelmisel aastal 18. Kõige enam on korrastatud endisi liiva- ja kruusakarjääre Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakondades, kus on varasemalt toimunud rohkem kaevandamist. Korrastatud karjääride nimekiri on leitav Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/korrastamisko....

Kõigi kaevandamislubade taotlused on avaldatud Keskkonnaameti kodulehel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/lubade-taotlused. Info kättesaadavuse lihtsustamiseks koondasime kodulehele ka korduma kippuvad küsimused maapõu vallas
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/korduma-kippu....

Lisainfo:
Martin Nurme
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja
e-post: martin.nurme@keskkonnaamet.ee
telefon: 5693 3839

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.