Language switcher

Sa oled siin

Rajatud kalapääsud peavad tagama kalade vaba liikumise

Hutita pais ja kalapääs Võhandu jõel. Foto: Irina Zemit
Hutita pais ja kalapääs Võhandu jõel. Foto: Irina Zemit

Alanud on mitmete kalaliikide kuderändeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud tagaksid kalade liikumise kudealadele.

Mitmetele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada. Lisaks rände tagamisele pakuvad kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus väga oluline. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud tagaksid nende rajatiste toimimise ning kalapääs oleks puhas veega kaasakanduvast risust. Kalapääs peab olema ka ehitustehniliselt korras.

Võrreldes sajandi või poole sajandi taguse ajaga on jõgedes elavate kalade rändevajadused suurenenud. Maaparanduse, jõgede süvendamise ja õgvendamise tagajärjel on viimase 100 aasta jooksul kadunud kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike, katkenud on ühendused kunagiste vanajõgedega, samuti on oluliselt vähenenud kevadeti üleujutatavate luhtade pindala. See tähendab aga kalade jaoks otseselt seda, et sobivate sigimis-, talvitus- ja turgutuspaikade leidmiseks tuleb sooritada pikemaid rändeid.

„Erinevalt inimesest, kes mõtleb, lähtub kala oma instinktidest. Ta otsib sobivat kudeala, milleks on sageli tema oma sünnikoelmu. Kui paisud takistavad kalade rändeid nende traditsioonilistele kudealadele, jäävad väga paljud koelmud kasutamata. Seetõttu on paisud kalade arvukusele ja liigirikkusele suurimaks ohuteguriks,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.

Hinnanguliselt on 22% meie pinnaveekogumitest mõjutatud paisutustest, mis takistab veekogude hea seisundi saavutamist. Seetõttu on veemajanduskava meetmeprogrammis üheks veekogude seisundit parandavaks meetmeks kalade läbipääsu tagamiseks vajalike tehniliste variantide väljatöötamine või neile alternatiivide leidmine. Paraku on kalapääsud sobivaks leevenduseks vaid juhul, kui need on hooldatud ja nõuetekohased – risuummistus tekitab kaladele täiendava rändetõkke.

Kõik vajalikud nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud vee erikasutusloas või vastavates õigusaktides.

Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvenumbrile 1313 või Keskkonnaameti veemajanduse koordinaatorile.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator
e-post: elina.leiner@keskkonnaamet.ee
telefon: 5689 8533

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.