Sa oled siin

Õigesti kütmine tagab puhtama õhu ja säästab tervist

Kuivad immutamata puud põlemas kaminas.
Koduahjus tohib põletada kuiva ja immutamata puitu, kiletamata pappi ning paberit.

Keskkonnaamet tuletab alanud kütteperioodil meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist. Koduahjus tohib põletada kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit.


Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi kaminas, koduahjus ega katlas põletada. Jäätmete põletamisel tekivad mürgised saasteained (nt dioksiinid ja furaanid), mis võivad põhjustada vähktõve, väärarenguid ja arengupeetust. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sissehingamisel otse inimese organismi. Jäätmete põletamisel tekkinud toksilised ained sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse ning ohustavad kõiki, kes neid saadusi tarbivad.

Eelistada tuleks kuiva küttematerjali kasutamist. „Kuna niiske puidu põletamisel jääb piisavalt kõrge temperatuur saavutamata, eraldub tahma ja vingugaasi rohkem kui kuivade küttepuude põlemisel,“ ütles Keskkonnaameti Põhja regiooni välisõhuspetsialist Merily Lakson. Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi ja südant ning olla suurtes kogustes surmav.

Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil saastunum kui kaugküttega elamupiirkondades, on võimalik kvaliteetse küttematerjali kasutamisega ning õigete võtetega saastamist teataval määral vähendada. „Koldes tuleb küttematerjal süüdata pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtemperatuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam,“ lisas Merily Lakson.

Ühe perekonna tekitatud jäätmete koduahjus põletamisel vabaneb keskkonda hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui u 200 tonni prügi põletamisel jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C, mille juures põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu koduahjus põleksid jäätmed madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu ei põle toksilised ühendid lõplikult ära.

Jäätmete kodus põletamisega suureneb ka tuleoht, kuna ülipeene tahma kontsentratsioonid on võrreldes puhta puidu põletamisega palju suuremad. Ebapiisav õhu juurdepääs ja palju vabanevat tuhka tahmavad ahju, vähendavad ahju eluiga ning põhjustavad tuleohutuse probleeme. Tuleohutuse kohta saab rohkem lugeda Päästeameti kodulehelt.

Lisateave:
Merily Lakson
Keskkonnaameti Põhja regiooni välisõhuspetsialist
merily.lakson@keskkonnaamet.ee
5622 1750

Andri Küüts
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.