Language switcher

Sa oled siin

Ohustatud juttselg-kärnkonna ehk kõre kaitse tegevuskava uuendati

Kõre. Foto: Kadri Paomees
Kõre. Foto: Kadri Paomees

Keskkonnaameti peadirektor kinnitas kaitse tegevuskava ohustatud kahepaikse kõre kaitse korraldamiseks ning arvukuse hoidmiseks. Kõre kuulub looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooriasse.

Kõre on Eesti 11-st kahepaikseliigist ohustatuim – 40 aastat tagasi laialt levinud liigil on tänapäeval vaid 15 elupaika. Kõre elab avatud maastikus – liivikutes ja madalmurustel rannaniitudel, sigib sealsetes madalates soojades veekogudes, kus pole kulleseid söövaid kalu, ning talvitub kivi- või liivakuhilates. Nime on saanud kõre kaugele ulatuva kõriseva hääle järgi. Varem oli see hääl kõikjal rannaniitudel tavaline, nüüd võib kõre pulmalaulu kuulda vaid üksikutes liivakarjäärides, liivikutel ja rannaniitudel Eesti lääneosas, Harju- ja Pärnumaal. Et ei korduks teise haruldase kahepaikse – rohe-kärnkonna – saatus, kes on tänaseks Eestist tõenäoliselt kadunud, on vajalik kõre aktiivne kaitse.

Kõre kaitse tegevuskava toob välja liiki ohustavad tegurid ning vajalikud kaitsemeetmed, samuti kaitse-eesmärgid. Eesti kõrede suurimaks ohuks on sobivate elupaikade kadumine – nii maismaaelupaikade kui ka kudemisveekogude (madalad tiigid) hävimine ja nende kvaliteedi langus.

Tegevuskavas on kirjas kõre säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2017–2021 ning pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Olulisimaks tulevikusihiks on kõre arvukuse tõus väiksemates asurkondades vähemalt 200 ja suuremates 500 täiskasvanud isendini ning kõigile kõre säilinud asurkondadele reservasurkondade loomine. Lähima viie aasta perspektiivis on seatud põhieesmärgiks olemasoleva 15 asurkonna säilimine ja arvukuse tõus.

„Kõre on Eestis muutunud väga haruldaseks suuresti tänu meie maakasutuse muutusele. Omal ajal olid niidud mitmekesisemad – palju väikeseid veesilmasid, madalaks söödud rohustu ja talvitumiseks sobivad kiviaiad niidu servas. Nüüd on selliseid mikroelupaiku vähem. Niidukid ei suuda madalamaid lohkusid ja loikude servasid madalaks niita ning kariloomi on rannaniitudel sageli liiga vähe, kuna neid on tulusam kasvatada lopsakatel kultuurniitudel. Pelgupaiga on kõred leidnud liivakarjäärides, kus neid on tänapäeval rohkem kui rannaniitudel. Seal on oluline koostöö kaevandajatega, et liiv saaks kaevandatud, kuid ka kõre elupaik säiliks,“ selgitas Keskkonnaameti Lääne regiooni kaitsekorralduse spetsialist ja kõre ekspert Ilona Lepik.

Kõre kaitseks on kõige olulisem elupaikade ja kudealade taastamine ning hooldamine, selleks tuleb rannaniitusid piisava koormusega karjatada ning luite- ja liivikualasid puhastada võsast ja kõrgtaimestikust. Oluline on rajada, taastada ja hooldada kõrele sobivaid sigimisveekogusid. Kuna madalaveelistele kudemistiikidele võib kuiv ilm saatuslikuks saada, siis on loodud võimalus kudust kulleste kasvatamiseks Penijõel asuvas keskuses ning üleskasvatatud tillukesed konnad viiakse sinna, kus looduslik asurkond on liiga väikeseks jäänud.

Samuti on oluline tõsta jätkuvalt inimeste teadlikkust, kes on kõre ja kuidas teda kaitsta.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Esimene kõre kaitse tegevuskava Eestis koostati juba 2004. aastal, mille alusel alustati rannaniitude taastamist ja hooldamist, rajati kudetiike, taasasustati kõresid vähearvukatesse asurkondadesse ning saadi palju praktilist teavet kõre elupaiganõudluse kohta.

Uus tegevuskava koostati kõre ekspertide, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lisainfo:
Marju Erit
Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja
e-post: marju.erit@keskkonnaamet.ee
telefon: 5649 6373

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.