Sa oled siin

Loode-Eesti jõgedes paranesid kalade elu- ja kudetingimused

Valminud kudepadjand Nõva jõel ümbritsetud kividest ja kallaste rohelusest. Foto tegi Inseneriehitus AS.
Valminud kudepadjand Nõva jõel. Foto tegi Inseneriehitus AS.

Keskkonnaameti eestvedamisel viidi Nõva, Riguldi ja Veskijões ning Leidisoo peakraavis läbi parendustööd, millega muudeti veekogud kaladele paremini läbitavaks ning rajati lõheliste kudealasid kalade arvukuse tõstmiseks.

Enamik Loode-Eesti jõgedest on oma väiksuse tõttu üsna kalavaesed, kuid ühendus merega muudab need sobivaks kudemisalaks jõgedesse kudema siirduvatele meriforellile ja jõesilmale.

„Seni on jäänud meie Loode-Eesti jõgede potentsiaal täies mahus kasutamata, kuna nad on kohati kehvasti läbitavad ja neis puudub piisaval hulgal kiviklibust kudesubstraate. Kõigil nendel veekogudel on kalade jaoks puudulike elutingimuste tõttu jõe ökoloogiline seisund täna rahuldav või kesine. Nüüd peaks aga tänu parendustöödele veekogude seisund paranema ja seeläbi kasvab ka lõheliste arvukus,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Riguldi jõel puhastati 300 meetrisel lõigul setetest merelahe sügavamasse ossa suubuv suudmeharu ja voolusängi täissettimise vältimiseks suleti jõe kõrvalharud. Samuti rajati Riguldi jõe kolmele lõigule kokku 16 kudepadjandit ehk ala, kus meriforell endale kiviklibu sisse sabaga pesalohu teeb ja sinna marja koeb.

Leidisoo peakraavis lammutati kalade kuderännet takistav vana truup ja kraavi neljale lõigule rajati 20 kudepadjandit.

Veskijõel lammutati kunagi kalakasvanduse tarbeks jõe paisutamiseks rajatud betoonvare, mis oli kaladele läbimatu rändetõke. Lisaks puhastati Veskijõe 900 meetrine lõik setetest, mis aitab meriforellil ja jõesilmul liikuda ülesvoolu merest ca 2,5 km kaugusele jäävale Vaisi vesiveski langule.

Nõva jõe neljale lõigule rajati 24 kudepadjandit ning suurveega kaasneva liigse erosiooni vältimiseks kindlustati jõekaldad maakividega. Nõva jõe voolukiiruse aeglustamiseks ning kaladele puhkealade loomiseks paigutati 50-80 cm diameetriga maakive ka jõesängi.

„Kõigi nende tööde tulemusena paraneb meriforelli juurdepääs kudealadele ja sobiva kvaliteediga kudealade hulk kasvab keskmiselt 3-5 korda võrreldes senise olukorraga. Arvutuslikult suureneb Nõva jõel meriforelli taastootmispotentsiaal merre rändava noorkala ehk laskuja järgi praeguselt 180 isendilt ligi 300 laskujani aastas. Riguldi ja Veskijõe puhul on mõlema jõe puhul kokku oodatav tulemus enam-vähem samas suurusjärgus. Samuti paranevad oluliselt sarnast kudeala vajava jõesilmu sigimistingimused ning töödel on positiivne mõju ka teiste Läänemere töönduskalade, näiteks haugi, särje, lutsu ja ahvena taastootmisele,“ selgitas Aimar Rakko tööde mõju kalastikule.

Jõgede taastamistööde maksumus oli kokku 124 782 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020. a perioodi vahenditest. Projekti juhib Keskkonnaamet.

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post¬: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.