Language switcher

Sa oled siin

Liigikaitse konverentsil arutatakse, kuidas kaitsta Eesti ohustatud liike

Kaljukotka poeg pesas. Foto: Gunnar Sein
Kui Eesti Vabariigi algusaastatel leidus Eestis vaid 5 paari kaljukotkaid, siis tänapäeval on neid tänu tulemuslikule liigikaitsele ja soode kaitsele vähemalt 50 paari. Foto: Gunnar Sein

14.-15. augustil toimub Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses konverents „Liigikaitse Eesti ajateljelʺ, kus vaadatakse tagasi liigikaitsele viimase 100 aasta jooksul ning räägitakse selle edulugudest ja probleemidest.

Looduskaitse Eestis on enam kui sajand vana. Eesti esimene kaitseala, Vaika linnukaitseala Vilsandi lähistel loodi 14. augustil 1910. a, et tagada merelindudele pesitsemisvõimalused ja takistada nende munade korjamist. Liigikaitse seisukohast on oluline tähis ka aasta 1958, mil võeti riikliku kaitse alla rida haruldasi, majanduse seisukohalt kasulikke ja teaduslikult huvitavaid taime- ja loomaliike. 50 taime- ja 14 loomaliiki nimetati loodusmälestusmärkideks.

„Järgmisel aastal möödub ka 40 aastat Eesti esimese ohustatud liikide nimekirja ehk Punase Raamatu valmimisest. Esimeste punastele lehtedele kantud eriti ohustatud liikide seas olid näiteks lendorav, hallhüljes, kotkad, must-toonekurg, rabapistrik, sookurg, kõre ja ebapärlikarp. Sel aastal hindame Eesti liikide ohustatust Punase Nimestiku koostamisel juba viiendat korda ning otsime sobivamaid lahendusi, kuidas neid kaitsta. Loodame, et tihe koostöö ülikoolide teadlaste ja ametnike vahel jätkub ka Eesti Vabariigi järgmisel sajal aastal ning teadmistel põhinev looduskaitse aitab väljasuremisohus liikidel jääda ellu meie looduses ka järgmistel sajanditel,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Agu Leivits.

Eesti esimese looduskaitseinspektori Gustav Vilbaste 1931. a ilmunud raamatus “Eesti loodusmälestusmärke” oli kirjas esimene nimekiri liikidest, keda Eestis peaks kaitsma kui loodusmälestusmärke. Lisaks üksikpuudele nimetati seal imetajaid nagu karu, ilves, lendorav, naarits, nugis, põder, saarmas ja kärp ning lindudest must- ja valge-toonekurg, haigrud ja kotkad. Eraldi on välja toodud nimekiri kaitset väärivatest taimeliikidest (25 liiki), kus rõhutatakse, et kõiki haruldusi ei pea kaitsma ühtemoodi.

„Osa tollal nimetatud liikidest võetigi 1958. aastal kaitse alla kui loodusmälestusmärgid, neist mitmed on tänapäeval muutunud tavaliseks ning on isegi jahiulukid, nagu näiteks põder ja metsnugis. Ka enamike meie kotkaliikide seisund on kaitsemeetmete toimel tublisti paranenud, nii näiteks pesitses meil vabariigi algusaastatel kaljukotkaid vaid umbes viis paari, tänapäeval on neid aga vähemalt 50. Samas on ka liike, kelle seisund on väljasuremiskünnisele väga lähedal, näiteks lendorav või ebapärlikarp,“ lausus Hanno Zingel, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik.

Eestis on registreeritud veidi üle 28 000 liigi, ent tõenäoliselt on nende arv vähemalt kolmandiku jagu suurem – osa neist elutseb meie endi teadmata meie vahetus läheduses. Selleks, et teada, keda, miks ja kuidas kaitsta toimuvad lisaks teadlaste ja ekspertide ettekannetele konverentsi osana ka loodusretked 16.-30. augustini Tallinna Loomaaias ja selle lähiümbruses, mida juhendavad Eesti parimad liigieksperdid.

Konverentsi täpsem programm ja lisainfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt. Konverentsi korraldavad Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool, Tallinna Loomaaed ja Eesti Orhideekaitse Klubi.

Lisainfo:
Agu Leivits
Keskkonnaameti nõunik
agu.leivits@keskkonnaamet.ee
5101 175

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
sille.ader@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.