Sa oled siin

Keskkonnaameti usaldusväärsus on avalikkuse silmis tõusuteel

Institutsioonide usaldusväärsuse uuringu tulemused näitavad, et Keskkonnaameti usaldusväärsus on suurenenud.
Institutsioonide usaldusväärsuse uuringu tulemused näitavad, et Keskkonnaameti usaldusväärsus on suurenenud.

Institutsioonide usaldusväärsuse uuringu tulemused näitavad, et Keskkonnaameti usaldusväärsus on suurenenud. 2020. aastal on Keskkonnaamet oma positsiooni pingereas võrreldes mullusega kolme koha võrra parandanud, olles 26 uuringus osalenud institutsiooni seas 12. kohal. 

Keskkonnaamet osales selle aasta lõpus Turu-uuringute AS-i korraldatavas institutsioonide usaldusväärsuse uuringus teist korda. Uuringu tulemused aitavad hinnata, kuidas on muutunud avalikkuse hoiakud meie usaldusväärsuse suhtes võrreldes eelmise uuringuperioodiga 2019. aasta IV kvartalis. Küsitlusele vastas oktoobri lõpus ja novembri alguses veidi üle tuhande Eestis elava vähemalt 15-aastase inimese. 

„Usaldusväärsus on Keskkonnaameti jaoks oluline väärtus. Teeme tööd selle nimel, et oleksime oma partnerite usalduse ära teeninud ka edaspidi,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart.

Usaldus Keskkonnaameti vastu on keskmisest väiksem alg- ja põhiharidusega inimeste seas ja Kirde-Eesti piirkonnas. 

Siia juurde saab võrdlusena tuua ka tänavuse keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused, mis annavad muu hulgas aimu, kuidas Eesti elanikud Keskkonnaametit võrreldes teiste keskkonnavaldkonna institutsioonidega tajuvad. 

Keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal on Keskkonnaameti tuntus võrreldes eelmiste uurimisperioodidega suurenenud. Kui vastajatel paluti nimetada spontaanselt usaldusväärseid keskkonnavaldkonna organisatsioone, siis 9% nimetas Keskkonnaministeeriumi, 8% RMK-d ja kolmandal positsioonil oligi Keskkonnaamet 7%ga. Võrdluseks: 2016. aastal nimetas Keskkonnaametit vaid 3% vastajatest ning 2018. aastal vaid 2% vastajatest. Seega on Keskkonnaameti tuntus märgatavalt suurenenud.

Lisaks spontaanset vastust eeldavale küsimusele hinnati selles uuringus valitud keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsust 4-palli skaalal. Pingerea tipus oli Eesti Loodusmuuseum 3,5 palliga, järgnesid Riigi Ilmateenistus (3,14, ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri osa), Maa-amet (3,09), Keskkonnaagentuur (3,02) ja viiendal kohal Keskkonnaamet 2,93 palliga. Kohe meie järel on Keskkonnainspektsioon 2,92 punktiga, talle järgnesid Keskkonnaministeerium (2,9), Keskkonnainvesteeringute Keskus (2,87) ja RMK (2,72).

Ka selle uuringu järgi oli Keskkonnaameti usaldusväärsus suurim Lõuna-Eesti ja Tallinna elanike hulgas, ning madalaid Kirde-Eesti ja ka Põhja-Eesti piirkonnas. Keskkonnateadlikkuse uuringus osales juhuvalimi alusel 1001 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. 

Tutvu keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustega Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Arvestades, et Keskkonnaameti pädevus ja seadustele tuginevad otsused seavad meid sageli vastanduvate huvide ristteele, on usaldusväärsuse suurenemine hea tulemus. Siinkohal tuleb kindlasti kiita meie häid kõneisikuid ja tublisid spetsialiste, kes on meie seisukohti ja nende tagamaid partneritele ja avalikkusele väsimatult selgitanud.

Keskkonnaameti tulemuste kokkuvõte institutsioonide usaldusväärsuse uuringus 2020. aasta IV kvartalis (allikas: Turu-uuringute AS)

Keskkonnaameti usaldusnäitajad on järgmised:

  • usaldusväärseks pidajaid keskmiselt 65%, sh väga usaldusväärseks pidajaid 14%, mis on vaadeldavate institutsioonide keskmisel tasemel (67%);
  • usaldusväärsuse põhjal 26 institutsiooni seas 12. kohal, mis on kolme koha võrra parem tulemus kui aasta tagasi;
  • usaldusväärseks pidajate osakaal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 2,2% (statistiliselt ebaoluline muutus);
  • ebausaldusväärseks pidajaid 16%, sh üldse ei usalda 3%;
  • usaldussaldo (usaldajate ja mitte-usaldajate vahe) 50%, mis on vaadeldavate institutsioonide keskmisel tasemel (48%) ja sarnane Töötukassa usaldussaldoga;
  • usaldussaldo põhjal 26 institutsiooni seas 14. kohal; kahe koha võrra madalamal kui usaldusväärsuse alusel, ent samal kohal kui samal perioodil aasta tagasi.

Usaldus Keskkonnaameti vastu on keskmisest suurem:

  • meeste,
  • 25-44-aastaste,
  • kõrgharidusega, 
  • keskastme spetsialistide ja reatöötajate,
  • väiksemate linnade,
  • Lääne- ja Lõuna-Eesti elanike,
  • üle 650-eurose sissetulekuga (leibkonnaliikme kohta) elanike seas.

Usaldus Keskkonnaameti vastu on keskmisest väiksem naiste, üle 45-aastaste, alg- või põhiharidusega, Kirde-Eesti elanike seas. 
Vastus jäädi võlgu keskmisest sagedamini 15-24 ja üle 64-aastaste, alg- või põhiharidusega vastajate, mitte-eestlaste, (üli)õpilaste, oskustööliste ja Kirde-Eesti elanike seas.

Lisateave:
Riho Kuppart
Keskkonnaameti peadirektor
riho.kuppart@keskkonnamet.ee
512 5220

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.