Sa oled siin

Keskkonnaamet plaanib lendoravate päästmiseks tugevdada kaitset nende põlisel asualal Virumaal

Noor lendorav oksalt alla vaatamas. Foto: Uudo Timm
Noor lendorav. Foto: Uudo Timm

Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa metsades elab praegu umbes 200–250 lendoravat. Nende asurkond jaguneb kuueks-seitsmeks üksteisest isoleeritud grupiks, mistõttu on Eesti lendoravad jätkuvalt suures väljasuremisohus. Selleks, et võtta osaliselt kaitstud või väljaspool kaitstavaid alasid asuvad elupaigad kaitse alla, on plaanis moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva lendorava püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut.

„Lendoraval on lootust Eestis liigina säilida ainult siis, kui sellele kaasa aitame. Keskkonnaamet on esitanud väljatöötamiskavatsuse, mille raames uuritakse maaomanike seisukohti nii lendorava kaitseks kavandatavate meetmete kui ka olemasolevate kompensatsioonide piisavuse ja täiendamise kohta. Meie eesmärk on tagada hea elukeskkond nii lendoravale kui ka kohalikele inimestele – et neil mõlemal Virumaal hästi läheks,“ märkis Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.

Planeeritavad uued ja muudetavad püsielupaigad asuvad nelja valla territooriumil: Ida-Virumaal Alutaguse ja Lüganuse vallas, Lääne-Virumaal Vinni vallas ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas. „Uute ja olemasolevate püsielupaikade laiendused hõlmavad 1799 ha, sealhulgas 1059 ha sihtkaitsevööndites ja 740 ha piiranguvööndites. Eramaadel on kavas suurendada sihtkaitsevööndite pindala 296 ha võrra ja piiranguvööndite pindala umbes 372 ha võrra,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Marju Keis. Praegu ootab Keskkonnaamet maaomanikelt ettepanekuid ja arvamusi.

Lendorava püsielupaikade maa-ala jaguneb sihtkaitse- ja piiranguvööndiks. Piiranguvööndis on lubatud teatud ulatuses majandustegevus, sihtkaitsevööndis on aga igasugune majandustegevus keelatud. Kõnealustes lendorava püsielupaikade piiranguvööndites on kavas loobuda uuendusraietest ning majandada seal metsa püsimetsana. Sel viisil majandades säiliksid suuremad ja liigi jaoks ökoloogiliselt toimivamad metsaalad. Selline uuendatud kaitsekord võimaldab eramaaomanikul majandada metsa näiteks valikraiega ning kuna uuendusraie on keelatud, on uue korra kohaselt võimalus piiranguvööndisse jäävat maad riigile müüa.

Kaitsekorra muudatuse tõttu puudutab käesolev ettepanek ka juba kõiki määrusega kaitse all olevaid lendorava püsielupaikasid ja täpsemalt nende püsielupaikade piiranguvööndeid. Olemasolevatel kaitsealadel muutub kaitsekord rangemaks umbes kolmel tuhandel hektaril. 

Keskkonnaamet on saatnud kõigile asjasse puutuvatele maaomanikele teavituse arvamuste ja ettepanekute esitamiseks. Teavituskirja said ka vastavad vallad ning riigimaa haldajad. Maaomanike arvamusi ja ettepanekuid uute ja muudetavate lendorava püsielupaikade piiritlemise ja kavandatava kaitsekorra kohta ootame hiljemalt 15. aprilliks 2021. Soovi korral oleme valmis maaomanikega kavandatavas püsielupaigas kohtuma, et maaüksusele jäävat lendoravale vajalikku elupaika kohapeal tutvustada. 

„Rõhutame, et maaomanikelt on teretulnud ettepanekud, kuidas saaks riik püsielupaikade moodustamisega seotud piiranguid paremini kompenseerida. Võtame kõiki ettepanekuid kuulda, et aidata kaasa eramaaomanikke rahuldavate kompensatsioonimeetmete väljatöötamisele,“ lisas Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Marju Keis. Keskkonnaamet täiendab maaomanike arvamuste ja muudatusettepanekute alusel kaitse alla võtmise ettepanekut ja esitab selle keskkonnaministrile vastava määruse muutmise menetluse algatamiseks eeldatavasti 2021. aasta sügisel. Määruse kinnitamine on planeeritud 2022. aasta teise poolde.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna ekspert Liisa Rennel selgitab kaitse-eesmärke laiemalt: „Rahvusvahelise Looduskaitseliidu metoodika järgi oleks lendoravate Eesti asurkonna seisundi säilimiseks vaja vähemalt 1000 suguküpset looma, kelle elupaigad paiknevad omavahel sidusalt. Lendoraval on populatsioonis emas- ja isasloomi võrdselt. Kui arvutada soodsa seisundi saavutamiseks vajalikku elupaiga hulka isasloomade kodupiirkonna (ca 60 ha) järgi, oleks praegusest parema seisundi saavutamiseks vaja ca 30 000 ha sidusat elupaika, mille hulka kuuluvad pesametsad, toitumisalad ja ühenduskoridorid. Koos kavandatavate püsielupaikade ja Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanekusse haaratud riigimaal paiknevate lendorava elupaikadega on elupaika 1000 isendile hinnanguliselt piisavalt, kuid elupaikade sidusus ei ole veel kõikjal tagatud.“

Praegu on käimas ka Eesti-Soome ühisprojekt, mis keskendub lendorava elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele. Projekti käigus otsitakse lahendusi, kuidas piirangutega metsa majandada selliselt, et ka metsade elurikkus ja kaitseväärtused säiliksid.

Lisateave:
Marju Keis
Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist
marju.keis@keskkonnaamet.ee 
56919345

Leili Tuul
Keskkonnaameti kommunikatsiooninõunik
leili.tuul@keskkonnaamet.ee
5347 9214

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.