Language switcher

Sa oled siin

Keskkonnaamet koristas tänavu üle 400 tonni jäätmeid

Saku vallas Männiku külas asuv objekt pärast jäätmete koristamist. Foto: Görel Grauding
Saku vallas Männiku külas asuv objekt pärast jäätmete koristamist. Foto: Görel Grauding

Reformimata riigimaalt koristati 2017. aastal 39 tonni ohtlikke ja 366 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal viielt objektilt neljast maakonnast. Harjumaal korrastati kaks objekti ning Ida-Virumaal, Põlva- ja Pärnumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit.

Suurim korrastatud objekt asus Saku vallas Männiku külas, kust likvideeriti kokku ligi 270 tonni jäätmeid: 35 tonni kive ja pinnast, 143 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 92 tonni segaolmejäätmeid.

Ohtlikke jäätmeid koristati enim Põlvamaal Mooste vallas, kus vana väetisehoidla likvideerimisel koristati 38,5 tonni jäätmeid: 21,6 tonni asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning 16,9 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid põllumajanduskemikaalide jäätmeid. Objekti korrastamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

„Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse või jäätmejaama. Kodumajapidamisest pärit ohtlikke jäätmeid, näiteks värve, lakke, liime, puhastusvahendeid, ravimeid, patareisid, akusid, väetiseid ja koduelektroonikat, võetakse elanikelt üldjuhul vastu tasuta. Infot ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide ja jäätmejaamade kohta saab kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee,“ rääkis Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele, kes täidab vajalikke tingimusi, et vältida ohtlike jäätmete käitlemisega kaasnevat kõrgendatud ohtu. Loa olemasolu saab kontrollida Keskkonnaameti e-teenuste portaalist.

„Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema saastaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus Keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2% jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus,“ selgitas Siilaberg, kuidas tuleks tegutseda loodusest prügi leidmisel.

Kokku on aastatel 2013-2017 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on olnud prügikogused suuremad. Koristustöödega jätkatakse ka edaspidi.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja
e-post: reet.siilaberg@keskkonnaamet.ee
telefon: 5884 9116

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.