Sa oled siin

Keskkonnaamet koristas tänavu üle 250 tonni jäätmeid

Harjumaal Seli külas koristati vanast silohoidlast kokku 10.53 tonni jäätmeid, sh 3.2 tonni vanarehve. Foto Annette Tilk
Harjumaal Seli külas koristati vanast silohoidlast kokku 10.53 tonni jäätmeid, sh 3.2 tonni vanarehve. Foto Annette Tilk

Reformimata riigimaalt koristati 2019. aastal 92 tonni ohtlikke ja 158 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal 12 objektilt kuuest maakonnast. Harjumaal korrastati neli, Tartumaal kaks ning Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal ja Võrumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit. Suurim korrastatud objekt asus tänavu Tartu vallas Tila külas, kust likvideeriti kokku ligi 86.7 tonni jäätmeid: 43.25 tonni reostunud pinnast, 36.98 tonni õli sisaldavaid jäätmeid, 5.16 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 1.31 tonni rehve. Objektide koristamist rahastati Keskkonnaameti eelarvest.

„Kahjuks leidub jätkuvalt inimesi, kes viivad oma prügi loodusesse. Looduses võib prügi laguneda sadu aastaid, ohustada nii pinna- ja põhjavett kui ka ümbritsevat elusloodust loomadest-lindudest inimesteni. Seepärast peame vajalikuks korrastada omanikuta riigimaadelt prügi, kui prügistajat ei suudeta tuvastada,“ rääkis Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema prügistaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik ning reformimata riigimaa puhul Keskkonnaamet. Kokku on aastatel 2013-2019 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1700 tonni jäätmeid. Koristustöödega jätkatakse ka edaspidi.

„Tuletame meelde, et jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab infot kaardirakendusest kuhuviia.ee. Sealt saab teada, kus asuvad lähimad jäätmejaamad ning milliseid jäätmeid ja millal saab sinna tasuta üle anda. Samuti on paljud kohalikud omavalitsused info liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste kohta avaldanud oma kodulehtedel,“ selgitas Reet Siilaberg.

Lisaks on korteriühistutel, eramajadel ja ettevõtetel võimalik tellida jäätmevedu ka kohapeale. Siinjuures tuleb kontrollida Keskkonnaameti e-teenuste portaalist https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_list&desktop=1017&act=avali..., kas jäätmeveoteenuse osutaja omab selleks vastavat õigust ning käitleb jäätmeid keskkonnasõbralikul viisil.

Kodumajapidamises tuleb liigiti koguda biojäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid, tekstiilijäätmeid ning mööblit, samuti ehitus- ja lammutusprügi. See on vajalik selleks, et jäätmed leiaksid rakendust uute toodete valmistamisel. Seeläbi hoiame kokku loodusressursse, näiteks maavarasid, vett ja elektrit, mida toormaterjalide valmistamiseks peame kasutama.

Lisainfo:
Dagny Kungus
Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist
e-post: dagny.kungus@keskkonnaamet.ee
telefon: + 372 5770 2007

Sille Ader
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: +372 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.