Language switcher

Sa oled siin

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 74 isendit

Hundi vigastatud lammas. Foto tegi Aimar Rakko.
Hundi vigastatud lammas. Foto tegi Aimar Rakko.

Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Esimesel novembril algab hundijahi hooaeg, mille esimeses etapis tohib küttida 74 hunti. „Jaht on suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saab paremini tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Kahjustuste paremaks ohjamiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks on huntide küttimismaht jaotatud 18 ohjamisala vahel. Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. Huntide arvukuse ohjamise peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.

„Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis vajadusel korrigeerime küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele seireandmetele. Oluline roll on siin ka jahimeestel, kellelt ootame infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ selgitas Aimar Rakko.

Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal prognoositakse hundi arvukuse mõningast langust ning seda eelkõige Kesk-Eestis. Languse peamisteks põhjusteks peetakse möödunud jahiaasta kõrget küttimissurvet. Konkreetsed tulemused arvukuse ja piirkondliku jaotuse kohta peaks selguma talve hakul pärast vaatlusandmete laekumist.

Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud. Oktoobri keskpaiga seisuga on hundid tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, väikesed kahjud esinesid Lääne-Virumaal ja Põlvamaal ning täielikult puudusid kahjustused Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Hundi küttimismahud ja küttimisandmed on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisainfo:

Aimar Rakko

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja

e-post: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee

telefon: 5306 9104

Teate edastas:

Sille Ader

Keskkonnaameti pressiesindaja

e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.