Sa oled siin

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur analüüsivad haneliste kevadise heidutusjahi lubamist

 Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid. Kevadrändel hanesid pildistas Aimar Rakko.
Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid. Kevadrändel hanesid pildistas Aimar Rakko.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur analüüsivad koostöös ornitoloogide, põllumeeste ja teiste huvigruppidega heidutusjahi lubamist, et jõuda vastastikku aktsepteeritava tulemuseni.

Kevadine linnujaht ei ole Euroopas linnudirektiivi alusel lubatud, kuid direktiivi tõlgenduse kohaselt võib mõnede ulatusliku leviku ja arvukusega, olulisi kahjustusi tekitavate liikide, nt valgepõsk-lagle osas teha jahipidamisel erandeid. Samas peavad riigid tagama, et sellise erandi rakendamisel ei kahjustataks liikide populatsioone. Erandite tegemine eeldab aga Euroopa Liidu liikmesriigi poolt haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava koostamist. Seetõttu alustas Keskkonnaamet kevadel hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks tegevuskava väljatöötamist. Tegevuskava eesmärgiks on leppida kokku suunised, et tagada nimetatud liikide populatsioonide soodne seisund ja samal ajal vähendada linnukahjusid põllupidajatele.

„Kava koostamise käigus peame jõudma vastastikku aktsepteeritava tulemuseni kevadise heidutusjahi lubamise osas. Selleks toimuvad huvigruppe kaasavad arutelud, samuti analüüsime tänavu kevadise haneliste heidutuse pilootprojekti tulemusi ning kogume teiste riikide näiteid. Kindlasti peame kava koostamisel jälgima ja arvestama ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Näiteks on Aafrika ja Euraasia veerändlindude kaitse kokkuleppe töörühmal hetkel koostamisel valgepõsk-lagle ohjamise ja kaitse rakenduskava ning Eesti peab arvestama seal toodud ettepanekutega. Otsuse kevadise laiaulatusliku heidutusjahi osas saame seega teha alles pärast siseriiklikke arutelusid ja tegevuskava valmimist ehk kõige varem 2021. aasta kevadel,“ selgitas Olav Etverk, Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.

Haneliste heidutamise pilootuuringuga Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal soovisid Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur saada selgust, kas surmaga lõppev heidutus on haneliste tõrjumisel efektiivsem kui praegu lubatavad heidutusmeetmed, näiteks paugutamine ja laseritega hirmutamine jne. Kevadel kütiti pilootaladel kokku 101 hanelist, ent täpsed analüüsi tulemused valmivad septembri lõpus. Järgmise aasta kevadel soovib Keskkonnaamet jätkata analoogse pilootuuringuga laiaulatuslikumalt, kaasates siis ka teisi maakondi, näiteks Läänemaad.

Keskkonnaagentuur tunneb rõõmu, et veel 1980ndatel aastatel väga ohustatud valgepõsk-lagle arvukus on viimaste aastakümnetega olulisel määral kasvanud. Samas mõistame ka põllumehi, kes laglede arvukuse tõusuga kaasnevalt tunnevad muret oma saagi hävimise pärast.

„Kuna tegemist on tundliku liigiga, siis on oluline uurida kõiki heidutusjahiga seonduvaid aspekte, et hoida looduslikku tasakaalu. Kuidas täpsemalt, selgub juba ametite ja spetsialistide koostöös. Siin usaldame oma kolleege Keskkonnaametist, kellega tihedalt läbi käime ja kes optimaalse lahenduse välja töötavad. Üheskoos leiame kindlasti olukorrale parima lahenduse,“ on Piret Kiristaja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja kindel.

Lisainfo:
Olav Etverk
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja
e-post: olav.etverk@keskkonnaamet.ee
telefon: +372 503 2190

Piret Kiristaja
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja
e-post: piret.kiristaja@envir.ee
telefon: +372 5671 1154

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.