Sa oled siin

Keskkonnaamet ja Erametsakeskus kutsuvad metsaomanikke kaitsma vääriselupaiku

Harilik kopsusamblik kasvamas puukoorel vääriselupaigas. Foto: Tanel Niklus
Harilik kopsusamblik vääriselupaigas. Foto: Tanel Niklus

Vääriselupaik on ala metsas, kus suure tõenäosusega elab kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Selleks, et kaitsta vääriselupaika erametsas, saab metsaomanik sõlmida SA Erametsakeskusega notariaalse lepingu. Riik hüvitab kasvava metsa väärtuse omanikule 20 aastat järjest.

Eestis on praeguseks keskkonnaregistrisse kantud 12 138 vääriselupaika kokku 30 417,38 hektaril. Nendest eramaal asuvad 2865 vääriselupaika kokku 4614,41 hektaril.

Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Erametsaomanik saab oma metsas vääriselupaiga kaitsmiseks sõlmida notariaalse lepingu, millega annab oma kinnisasja (metsamaa ja selle olulised osad) kasutusõiguse riigile 20 aastaks. Lepingu sõlmimise järel maksab riik maaomanikule igal aastal proportsionaalse summa vastavalt kasvava metsa väärtusele 20 aastat järjest.

Praegu on lepingutega kaetud 354 vääriselupaika kokku 578,46 hektaril, neist 310 ala eest maksab riik metsaomanikele hüvitist kokku 216 543,62 euro eest (44 ala eest on maksed lõppenud, kuid kaitsekohustus veel kehtib).

Maakond (VEP ala asukoht) Pindala (ha) VEPide arv füüsiliste isiku metsades VEPide arv juriidiliste isikute metsades
Harju maakond 43,8 22 ala (33,67 ha)  4 ala (10,13 ha)
Hiiu maakond 21,18 4 ala (16,5 ha) 5 ala (4,68 ha)
Ida-Viru maakond 21,48 4 ala (11,09 ha) 8 ala (10,39 ha)
Jõgeva maakond 4,35 3 ala (2,98 ha) 2 ala (1,37 ha)
Järva maakond 8,85 3 ala (3,34 ha) 6 ala (5,51 ha)
Lääne maakond 31,72 7 ala (13,75 ha) 12 ala (17,97ha)
Lääne-Viru maakond 30,91 6 ala (11,74 ha) 8 ala (19,17 ha)
Põlva maakond  7,07 4 ala (6,0 ha) 2 ala (1,07 ha)
Pärnu maakond 105,93 29 ala (72,45 ha) 26 ala (33,48 ha)
Rapla maakond 49,96 23 ala (41,31 ha) 6 ala (8,65 ha)
Saare maakond 141,1 26 ala (65,42 ha) 30 ala (75,68 ha)
Tartu maakond 20,74 10 ala (14,94 ha) 6 ala (5,8 ha)
Valga maakond 26,96 13 ala (20,75 ha) 5 ala (6,21 ha)
Viljandi maakond 48,05 9 ala (19,06 ha) 18 ala (28,99 ha)
Võru maakond 16,36 6 ala (14,2 ha) 3 ala (2,16 ha)
Kokku lepingutega kaetud 578,46 169 ala (347,2 ha) 141 ala (231,26 ha)

Tabel: Vääriselupaikade (VEP) alad erametsades maakondade kaupa.

Lepingu sõlmimise sooviga vääriselupaiga kaitseks tuleb pöörduda Keskkonnaametisse. „Amet kontrollib vääriselupaiga olemasolu, määrab selle piirid, vormistab kontrollakti ja esitab vajalike algandmetega akti lepingu sõlmimiseks SA Erametsakeskusele,“ seletas Keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Ave Sadam. Seejärel võtab Erametsakeskus metsaomanikuga ühendust, et leppida kokku aeg notari juures.

Viimastel aastatel on riiklikud lisarahastusvõimalused vääriselupaiga lepingute sõlmimist märgatavalt elavdanud. „Kui 2018. aastal oli sõlmitud vaid 4 lepingut, siis 2019. aastal suurenes lepingute arv 55ni,“ kirjeldas Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Anniki Leppik.

Lepingu sõlmimisega kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama metsaraieid, lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, telkimist ja lõkke tegemist vääriselupaiga alal. Lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet igal aastal.

  • Hea metsaomanik! Lepingu sõlmimise sooviga palume pöörduda vääriselupaiga asukohale lähimasse Keskkonnaameti kontorisse või metsahoiu spetsialisti poole.

Lisateave:
Ave Sadam
Keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist
ave.sadam@keskkonnaamet.ee
512 4689

Anniki Leppik
Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht
anniki.leppik@eramets.ee
5309 8907

Andri Küüts 
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik 
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.