Language switcher

Sa oled siin

Keskkonnaamet hakkab kontrollima biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavust

Kollane viljapõld. Teraviljast, nt rapsist ja nisust saab toota biokütust. Foto: Imre Banyasz
Teraviljast, nt rapsist ja nisust saab toota biokütust. Foto: Imre Banyasz

Alates 1. maist 2018 peab Eestis müüdavasse mootorikütusesse olema segatud vähemalt 3,1% biokütust, mille kasutamine aitab vähendada õhusaastet ja kasvuhoonegaaside heitmeid.

„Viimastel aastakümnetel on inimesed muutunud järjest mobiilsemaks. Ka Eestis on isikliku sõiduauto kasutamine paljude jaoks igapäevane tegevus. Maanteetransport on aga üks suurimaid õhu saastajaid ning kasvuhoonegaaside õhku paiskajaid Euroopas. Seetõttu tuleb Euroopa Liidu kütuse kvaliteedi ja taastuvenergia direktiivide järgimisega leevendada neid nähtusi ning võtta kasutusele alternatiivsed energiaallikad, biokütused,“ lausus Rein Kalle, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja.

Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enimlevinud biokütused biodiisel ja bioetanool toodetakse põllukultuuridest, näiteks rapsist või nisust, seejärel segatakse need vastavalt diislikütusesse ja mootoribensiini. Lisaks toodetakse üha rohkem biokütust ka jäätmetest ning tootmisjääkidest, näiteks kasutatud toiduõlist, looma sõnnikust või reoveesettest.

Keskkonnaameti ülesanne on kontrollida, et turule toodud biokütused vastaksid erinevatele säästlikkuse kriteeriumitele. Kütuse tarnijad esitavad andmed tarbimisse lubatud kütuse, selle koguse, tooraine ja päritolu ning säästlikkuse kriteeriumite täitmise kohta Keskkonnaametile. Nimelt peavad biokütused vastama kindlatele kriteeriumitele, et kütuse kasutamisega kaasneks oodatud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine ning kütuse tootmine oleks võimalikult keskkonna- ja loodussõbralik.

„Biokütuste kasutamisega peab kaasnema vähemalt 50% kasvuhoonegaaside heitmete vähenemine võrreldes sama koguse fossiilsete kütustega. Samuti jälgitakse, et biokütuse toorainet ei oleks saadud kõrge bioloogilise mitmekesisusega või suure süsinikuvaruga maa-alalt. Alates 2019. aastast seatakse 7% piirang esimese põlvkonna biokütustele, mis tähendab, et põllukultuurist toodetud biokütused, mida oleks võimalik kütuse tootmise asemel kasutada toiduallikana, ei tohi ületada 7% kõigist tarbimisse lubatud kütustest. Lisaks soovitatakse toota biokütust jäätmetest või tootmisjääkidest, kuna sellisest toorainest toodetud kütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju,“ selgitas Rein Kalle.

Aastaks 2020 peab transpordikütuste hulgas olema vähemalt 10% biokütust, kusjuures biokütuse sisaldust mõõdetakse kütuse energiasisalduse järgi. Samuti peavad tarnijad vähendama 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 6% võrreldes 2010. aastaga – peamine moodus selle saavutamiseks ongi biokütuste kasutamine.

Lisainfo:
Rein Kalle
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja
e-post: rein.kalle@keskkonnamet.ee
telefon: 5063 384

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.