Sa oled siin

Kalapääsude ja paisude omanikud peavad tagama rajatiste toimimise

Masin lammutab udusel ja pilves sügispäeval Sindi paisu, ümberringi loksuvad lained. Pildi tegi Toomas Kalda.
Lammutatav Sindi pais. Pildi tegi Toomas Kalda.

Keskkonnaamet tuletab lõheliste kudeaja eel meelde, et paisude juures asuvad kalapääsud peavad olema veega täidetud ning vabad risuummistustest, et tagada siirdekalade vaba ligipääs kudealadele.

Oktoober ja november on kuud, mil lõhe ja meriforell rändavad merest jōgedesse oma traditsioonilistele kudealadele kudema. Selleks, et kalad koelmutele jõuaks, peavad veekogud olema neile läbitavad ja vabad takistustest. Seetõttu ongi Eesti jõgedel 90 paisu juurde rajatud kalapääs ning 17 paisu või paisu varet on likvideeritud.

„Kalapääsud on rajatud selleks, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada, ent pääsude toimimise eelduseks on korras ja hooldatud rajatis. Eeskätt tähendab see jõeveega kaasa kantud okste ja risu regulaarset eemaldamist kalapääsust, kuna risuummistus ei lase kaladel vabalt liikuda ja võib tekitada täiendava takistuse või paisutuse. Kalapääsus ei ole lubatud vooluhulga, veerežiimi ega veetaseme muutmine, sest ka see seab ohtu kalade rände,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti vee peaspetsialist.

Kõrged paisud või hooldamata kalapääsud on sageli põhjuseks, miks siirdekalade arvukus väheneb paisudest ülesvoolu ning mitmetes veekogudes on forelli looduslikud populatsioonid hävimisohus või juba hävinud. Enam kui pooled rajatud kalapääsudest on looduslikku tüüpi, olles nii liikumisteeks paisust ülesvoolu kui ka oluliseks vee-elustiku elu- ja kudepaigaks. Seetõttu on oluline ka jälgida, et kalapääsus oleks piisavalt vett.

Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni keskkonnainfo numbrile 1313.

Enim on Eestis kalapääsusid Lääne-Virumaa (22) ja Põlvamaa (20) paisude juures. Ka tänavu on Eestisse lisandunud uusi kalapääse – siirdekaladele on neist olulisimad Vihtra ja Jändja kalapääsud ja peatselt lisanduv Sindi.

Samuti tuletame meelde, et lõhe ja meriforelli kudeajal ei tohi neid püüda siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini. Erandina on kalastuskaardi alusel lubatud neid kalu püüda Narva, Jägala, Selja, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões. Ajavahemikus 15. oktoobrist kuni 15. novembrini tohib püüda vaid Jägala ja Narva jões. Jõeforelli püügikeeld kehtib kudeaja tõttu 15. septembrist 31. jaanuarini. Keelust kinnipidamine on vajalik, et tagada siirdekalade looduslik arvukus ja püügivõimalused ka tulevikus.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti vee peaspetsialist
e-post: elina.leiner@keskkonnaamet.ee
telefon: 5689 8533

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.