Sa oled siin

Kalade kuderände õnnestumiseks peavad kalapääsud olema hooldatud

Räägu Veskijärve kalapääs Võhandu jõel. Foto: Olav Ojala
Räägu Veskijärve kalapääs Võhandu jõel. Foto: Olav Ojala

Alanud on mitmete kalaliikide kuderändeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud oleksid veega täidetud ja vabad risuummistustest.

Mitmetele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada. Lisaks rände tagamisele pakuvad nii mõnedki kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus väga oluline. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud tagaksid nende rajatiste toimimise, kalapääs oleks puhas veega kaasakanduvast risust ning ka ehitustehniliselt korras.

„Erinevalt inimesest, kes mõtleb, lähtub kala oma instinktidest. Ta otsib sobivat kudeala, milleks on sageli tema oma sünnikoelmu. Kui paisud takistavad kalade rändeid nende traditsioonilistele kudealadele, jäävad väga paljud koelmud kasutamata ning kalade arvukus langeb. Seetõttu on paisud kalade populatsioonile ja liigirikkusele suurimaks ohuteguriks,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti vee peaspetsialist.

Maaparanduse, jõgede süvendamise ja õgvendamise tagajärjel on viimase 100 aasta jooksul kadunud kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike, katkenud on ühendused kunagiste vanajõgedega, samuti on oluliselt vähenenud kevadeti üleujutatavate luhtade pindala. See tähendab aga kalade jaoks otseselt seda, et sobivate sigimis-, talvitus- ja turgutuspaikade leidmiseks tuleb sooritada pikemaid rändeid.

„Igal aastal valmib mõni uus kalapääs, mõni pais likvideeritakse ning kalad pääsevad jälle kaugemale. See tähendab, et luuakse ka eeldused kalastiku arvukuse ja veekogu seisundi paranemiseks. Kalapääsud on aga sobivaks leevenduseks probleemidele vaid juhul, kui need on hooldatud ega tekita risuummistusega kaladele täiendavat rändetõket,“ lausus Elina Leiner.

Kõik vajalikud nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud vee erikasutusloas või vastavates õigusaktides.

Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvenumbrile 1313 või Keskkonnaameti vee peaspetsialistile.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti vee peaspetsialist
e-post: elina.leiner@keskkonnaamet.ee
telefon: 5689 8533

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.