Sa oled siin

Eesti elanikud peavad karuputke võõrliikide tõrjet vajalikuks

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep karuputketõrjet tegemas. Foto: Martin Ott
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep karuputketõrjet tegemas. Foto: Martin Ott

Keskkonnaameti tellimusel teostas Turu-uuringute AS 2016. aastal uuringu, mille tulemustest selgus, et enamik elanikkonnast peab karuputke võõrliike ohtlikuks ja nende tõrjet vajalikuks.

Eestis kasvab kaks ohtlikku võõrliiki, Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk, mis on aastakümnete jooksul oma kasvuala siin jõuliselt laiendanud ja tõrjunud välja meie looduslikke taimeliike. Lisaks on võõrliigid ohtlikud inimese tervisele – kokkupuutel putkede taimemahlaga väheneb naha päikesekaitse ja võib tekkida tugev nahapõletus. Vähendamaks karuputke võõrliikide mõju Eesti loodusele ja inimeste tervisele, on Keskkonnaamet alates 2005. aastast korraldanud tõrjet taimede kasvukohtades.

„Soovisime uuringuga välja selgitada, kas riigi korraldatud tõrjetegevus läheb elanikele korda ja kui palju ollakse teadlikud võõrliikidest ning nendega seotud ohtudest,“ selgitas uuringu eesmärke Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist.

Uuringust selgus, et võõrliikidest on kuulnud ligi 2/3 vastanutest, kusjuures enim teataksegi karuputke võõrliike. Infot saab ca 50% küsitletutest meedia vahendusel, kuid huvi täiendava teabe järgi on suurem.

„74% vastajatest pooldab karuputke võõrliikide tõrje korraldust riigi poolt, samuti ollakse asjatundliku juhendamise korral ise valmis tõrjesse panustama oma kinnistu piires. Üle poole küsitletutest pooldab keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist karuputkede tõrjumisel. Riiklikus tõrjes kasutatakse lisaks sellele meetodile ka taimede väljakaevamist,“ lausus Vunk.

Tulemustest selgus ka, et keskkonna- ja looduskaitseteemadest on rohkem huvitatud eakamad ning kõrgema haridusega inimesed. Väiksem informeeritus ja huvi võõrliikide ning karuputke tõrje suhtes esines mitte-eestlaste ja nooremate küsitletute hulgas. Näiteks ei teadnud 79% mitte-eestlastest, et Eestis kasvavad karuputked ja sagedamini puudus neil seisukoht võõrliikide ohtlikkusest. Seega on oluline teha teavitustööd ka muukeelsetes meediakanalites ja õppeasutustes.

Uuringu aruandega saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel.

Tänavu jätkab Keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjetööde korraldamist kokku 2296 hektaril. Tõrjealuse pindala jätkuv suurenemine tuleneb sellest, et elanikkonna teadlikkuse tõusu tõttu leitakse ja antakse aina rohkem teada uutest kasvukohtadest. Kuigi tõrjutav pindala on väga suur, on nende hulgas palju selliseid alasid, kus taimede tihedus on väike väike ja koloonia näitab hääbumise märke.

Praeguseks hetkeks on hävitatud ca 150 ha karuputkekolooniaid ja see pindala kasvab iga aastaga. Kui seemnepank mullas on suur, tuleb teha tõrjet korduvalt ja koloonia hävimiseni võib kuluda 10 aastat.

Karuputketõrjet korraldab Eestis Keskkonnaamet, rahastab SA KIK.

Sosnovski karuputk on kantud ka Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Lisainfo:
Eike Vunk
Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist
e-post: eike.vunk@keskkonnaamet.ee
telefon: 5699 6334

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.