Sa oled siin

Ebapärlikarbi kaitse tegevuskava rakendamine aitab ohustatud liigil säilida

Ebapärlikarbid elupaigajões vee all. Foto: Katrin Kaldma
Ebapärlikarbid elupaigajões. Foto: Katrin Kaldma

Ebapärlikarp on ainus I kaitsekategooriasse kuuluv selgrootu liik Eestis. Liigile sobiv elupaigajõgi on aga setetega rikutud ja see takistab noorte karpide ellujäämist. Ilma kiirete kaitsemeetmete rakendamiseta võib ohustatud liik Eesti loodusest lähiajal kaduda.

Ebapärlikarp elab puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes. Soodsate elupaikade kadumise tõttu väheneb liigi arvukus peaaegu kõikjal Euroopas. Eesti ainsas elupaigajões ei jää noored karbid ellu, kuna nende elukeskkonnaks vajalikud hapnikurikkad ja kruusased jõelõigud on jõesängi kandunud settega rikutud. Keskkonnaameti kinnitatud tegevuskavas määratud abinõude rakendamine aitab kriitilises seisundis liigil säilida.

Kõik Eesti looduses elavad ebapärlikarbid on keskealised ehk üle 60 aastased või eakamad, üle 100 aastased. „Viimatisest noorte karpide leiust on nüüdseks möödunud juba aastakümneid. Meie karbid sigivad, seda kinnitavad parasiitsed vastsejärgud, keda leidub noorte forellide lõpustel,“ sõnas Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Marju Keis. Nimelt vajavad noored karbid kasvamiseks forelle, kelle lõpustel 9–11 kuud elutseda. „Setted takistavad ka forellidel ebapärlikarbi elupaigajões kudemist, samuti ohustab kudejaid röövpüük,“ lisas ta.

Ebapärlikarbi noorjärkudele sobiva jõepõhja taastamiseks on alustatud jõe setetest puhastamisega, seda tehakse näiteks puidust voolusuunajate ja vitspunutiste jõkke paigaldamisega. Oluliste tegevustena on tegevuskavasse määratud elupaigajõe ja selle valgala looduslikkuse taastamine, liigi säilitamine noorte ebapärlikarpide tehiskeskkonnas kasvatamise abil ning liigile sobivat elupaika rikkuva kopraasurkonna ohjamine.

RMK Põlula kalakasvanduses on juba alustatud ebapärlikarbi tugikasvatamise katsetöödega. „Praegu on meil kasvamas ca 700 noort umbes 1 mm suurust karpi, kes plaanitakse 2021. aasta kevadel nende kodujõkke tagasi viia,“ ütles RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja Kunnar Klaas. „Karbid tuleb kasvatada tehistingimustes vähemalt millimeetriseks, siis saab nad viia tagasi loodusesse. Jões hakkavad pisikesed karbid kuni suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse ja nende pesasid vajadusel puhastatakse,“ lausus Klaas.

Käimasolevad tegevused ebapärlikarbi kaitseks toimuvad suuresti Keskkonnaameti projekti CoastNet LIFE raames. Ebapärlikarbi tugikasvatamiseks ning valgala looduslikkuse taastamiseks soovib RMK rahastuse saada järgmistest Euroopa Liidu projektidest.

Ebapärlikarbi seisundit saab parandada vaid tänu jätkuvale heale koostööle kohalike elanike, Lääne-Lahemaa jahiseltsi ja vabatahtlike kalakaitsjatega. Keskkonnaamet tänab kõiki partnereid, kes aitavad kriitilises seisundis liigil Eesti looduses säilida.

Kinnitatud tegevuskava avaliku versiooni leiab Keskkonnaameti kodulehelt (PDF). Kava täisversiooniga saab soovi korral tutvuda Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonnas.

Lisateave:
Marju Keis
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
marju.keis@keskkonnaamet.ee
5691 9345

Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja
kunnar.klaas@rmk.ee
527 8245

Andri Küüts
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.