Sa oled siin

2020. aasta eest laekus keskkonnatasudena kokku 56 miljonit eurot

Deklareeritud keskkonnatasud maakondade kaupa 2020. aastal.
2020. aastal deklareeritud keskkonnatasud maakondade kaupa.

Võrreldes 2019. aastaga on 2020. aastal keskkonnatasusid deklareeritud 31,2 mln eurot vähem. 2020. aastal deklareeriti kõike rohkem keskkonnatasusid Ida-Virumaal (29,5 mln eurot) ja Harjumaal (12,8 mln eurot).

Tutvu aastatel 2011–2020 deklareeritud keskkonnatasude statistikaga siin.

Kõige suurem erinevus kahe möödunud aasta laekumiste vahel tuleb maavara kaevandamisõiguse tasust, milles deklareeriti 17,2 mln eurot vähem ning jäätmete saastetasust, milles deklareeriti 11,8 mln eurot vähem kui tunamullu. Laekunud keskkonnatasude vähenemist põhjustasid põlevkivi tuha ladestuse tasumäära ajutine alandamine, kaevandatud põlevkivi koguste kahanemine ja põlevkivi käitlemise tulemusel tekkiva lend- ja koldetuha koguse vähenemine.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul võib vähenenud keskkonnatasude üheks põhjuseks pidada viiruskriisi aegset väiksemat nõudlust fossiilsete kütuste järele. „Teisalt on selles oluline roll Euroopa Liidu toimival kliimapoliitikal süsinikukaubanduse suhtes, mis on piiranud põlevkivist elektri tootmist ja suurendanud taastuvenergia konkurentsivõimet. Kahanev nõudlus vähendab tootmismahtu, mis tähendab ka vähem kaevandamist ja sellest laekuvaid keskkonnatasusid,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.

Enim deklareeriti 2020. aastal maavara kaevandamisõiguse tasu (17,3 mln eurot), jäätmete kõrvaldamise saastetasu (15,3 mln eurot) ja vee erikasutusõiguse tasu (13,4 mln eurot), vähem välisõhu saastetasu (5,9 mln eurot) ja veesaastetasu (4,1 mln eurot).

Keskkonnatasusid rakendatakse põhimõttel „saastaja maksab“. Selle eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamise, saasteainete keskkonda heitmise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. „Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise. Laekunud keskkonnatasud suunatakse omakorda keskkonnaprojektidesse ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse,“ sõnas Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe. Deklareerimise andmeid kontrollib Keskkonnaamet.


 
Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2020. aastal 9,4 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,2 mln eurot vee erikasutusõiguse (veevõtu) ressursitasu.

Maavara kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse (2,9 mln eurot), Saku (0,9 mln eurot) ja Anija valda (0,4 mln eurot). Vee erikasutusõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (1,1 mln eurot), Narva-Jõesuu linna (0,5 mln eurot) ja Tallinna linna (0,2 mln eurot).

Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest. Keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevuse ulatus või viis nõuab keskkonnaluba.

Lisateave:
Ahto Eesmäe
Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja
ahto.eesmae@keskkonnaamet.ee
5671 2141

Andri Küüts
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.